Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine järgmisel aastal läheb maksma umbes 100 miljonit krooni, millest Eestil tuleb välja käia umbes pool.
Lauluvõistlus nõuab Eestilt 50 miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu eurolauljate Tanel Padari ja Dave Bentoni ülekaalukale võidule tuleb valitsusel ja Eesti Televisiooni juhtkonnal leida 50 miljonit krooni tuleva aasta Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamiseks.
Eile olid nii riigiametnikud kui ka Eurovisiooni projektijuhid veendunud, et lauluvõistluse korraldamisest ei loobuta.
«Meil on võimalus nelja nädala jooksul ka korraldamisest lahti öelda, aga me ei tee seda,» sõnas eurolaulu projektijuht Juhan Paadam intervjuus Eesti Televisioonile.
Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku hinnangul ei ole praegusel hetkel enam küsimus selles, kas Eestist saab korraldajamaa või ei, vaid projekti rahastamises.
Vaev tasub ennast ära
«Tegemist on riskiga, mille Eesti Eurovisioonile minnes niikuinii võttis,» avaldas Vaarik arvamust. «See on riigi ja Eesti äriilma jaoks väga mitmete kasudega asi, millest kohe kuidagi mööda vaadata ei saa.»
Vaarik leidis, et Eestile tuntust ja suurt hulka turiste kaasa toova projekti puhul pole mõtet rääkida ka riigieelarvesse löödavast august või riiki ootamatult tabanud majanduslikust põntsust. «On asju, mille nimel tuleb vaeva näha,» nentis ta.
Eesti saamist Eurovisiooni korraldajamaaks kinnitasid eilsel vastuvõtutseremoonial Tallinnas Raekoja platsil peaminister Mart Laar ja Tallinna linnavolikogu esimees Rein Voog, ning seda väitis ka kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa.
Allikmaa nentis samas, et äriplaani koostamise ja korralduskomisjoni moodustamisega ei pea kiirustama. «Ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse,» lausus kantsler.
«Enne tuleks lasta emotsioonidel veidi jahtuda ja alles siis hakata arvestama kulusid ning tulusid.»
Postimehe küsimusele, millistest allikatest vajalikud miljonid leitakse, ei soovinud Allikmaa päev pärast lauluvõistluse võitu vastata.
«Aga ma ei julge ega tahagi öelda, et riik peaks kogu vastutuse ja finantseerimise enda kanda võtma,» ütles ta. «Arvan, et erasektor võiks siin samuti oma vastutust tunnetada, sest eks see ole neilegi kasulik.»
Kontserdikorraldusfirma BDG juhatuse esimees Peeter Rebane avaldas erakapitali võimaliku kaasamise suhtes kahtlust.
«Sellist eraraha tänasel päeval Eestis kindlasti ei liigu ja nii võime rääkida üksnes mõnesaja tuhande kroonistest sponsorrahadest,» sõnas ta.
Rebase hinnangul ei tekita ürituse korraldamine Eestile siiski probleeme, sest nii tehnikat kui ka vastava koolitusega tööjõudu on võimalik sisse osta näiteks Skandinaavia maadest või teistest Balti riikidest.
«Ma ei arva hetkekski, et selline kontsert poleks korraldamist väärt,» lausus muusikaärimees. «Saada endale kolmeks tunniks veerand miljardi televaataja ja nädalaks ajaks terve Euroopa pressi tähelepanu on piisavalt oluline, et sellesse ettevõtmisse investeerida.»
Suurhall lahendab mured
Ühe võimaliku kontserdipaigana näeb Rebane Tallinna külje all selle aasta novembriks valmivat Saku Suurhalli, mis eri hinnangutel mahutaks 8000-10 000 pealtvaatajat.
Kantsler Allikmaa ei soovinud eri kontserdipaikade üle spekuleerida.
«Tuleb kindlaks teha, milline on oodatav turistide vool ja võistluse fan club, ning siis hakata rehkendama, kui palju pileteid oleks reaalselt võimalik müüa,» tõdes ta. Kantsler lisas, et välistatud pole ka ajutise võimsa kaarhalli või hiidtelgi püstitamine.
«Kui tahta omatulu poolt tasemel hoida, ei pruugi Saku halli mõõtmetest sellise ürituse jaoks piisata,» nentis Allikmaa. «Aga seda kõike on täna liiga vara öelda.»
Peaministri nõuniku Anne Osveti sõnul on vara rääkida ka eurolauljate premeerimisest sarnaselt olümpiavõitjate ja teiste Eestile tuntust toonud kodanikega.
«See oleneb valitsuse teisipäevasest otsusest, kui see teema istungi päevakorda võetakse,» selgitas Osvet Postimehele. «Üks on aga kindel - Eurovisioon tuleb järgmisel aastal Eestis.»
Kiiret pole
«Ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse.»
Margus Allikmaa, kultuuriministeeriumi kantsler, vastates küsimusele, kas Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine peaks algama lähiajal