KOMMENTAAR
Erkki Truve, TTÜ professor, KBFI vanemteadur
Rohkem haridust ja vähem küünilisust!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
GM-toidu vastalisust võib peaaegu alati seostada tarbijate äärmiselt aukliku arusaamisega pärilikkusest ja geenitehnoloogiast. Jutt sellest, et umbes pooled meist on veendunud, nagu meie igapäevane söök geene ei sisaldaks, ajab muigama kõiki, kellele olen sellest rääkinud.
Hariduse andmise tähtsuse kõrval tuleb rõhutada ka aususe ja läbipaistvuse määravat tähtsust sellele, et ühiskond uusi tehnoloogiaid omaks võtaks. Suurbritannia elanikkond ei suhtunud veel kuus-seitse aastat tagasi taimede geenitehnoloogiasse sugugi halvustavalt. Kui aga selgus, et valitsus oli varjanud olulisi andmeid hullulehmatõvest, hakkasid inimesed kahtlustama kõike molekulaarbioloogiaga seotut. Korraga oli kõik geenitehnoloogiline a priori halb.
Harimatusele ja kahtlustele kõige suhtes, mis kuskilt laborist pärit, lisandub aga midagi märksa ratsionaalsemat. Sellega on tõenäoliselt seotud ka «hästikoordineeritud protestirühmade» tõepoolest tõhus tegutsemine. USA ja Kanada agrotehnoloogiafirmad on viimase viieteistkümne aasta jooksul taimede geenitehnoloogiasse investeerinud hiigelsummasid. Euroopa firmad õigel hetkel selliseid investeerimisotsuseid ei teinud.
Selge see, et nüüd, kui teised oma töö vilju lõpuks nägema hakkavad, võib tekkida hirm ja ühtlasi soov tehnoloogia arenemist rahva harimatusele toetudes kuidagi takistada. Ehk peitub just siin eurooplaste agrogeenitehnoloogiavastasuse tegelik põhjus ja allikas? Millise raha eest on ostetud see laevade armaada, millega praegu Euroopa sadamates võideldakse USAst imporditava maisi vastu?
Sealjuures ei hoolita sellest, kui küüniliseks võivad sellised protestiaktsioonid muutuda. Tõepoolest, arenenud Põhi võib lubada endale küsimust, milleks muundada toitu, mida on niigi (liialt) palju. Samas sureb maailmas iga päev tuhandeid inimesi nälga. Moodsa geenitehnoloogia vilju vajab kõige enam just Kolmas Maailm.
Samuti on kurioosne, et Eesti mahepõllundust puudutavad seadused keelavad Bt toksiini tootva bakteri geeni siirdamist taimedele, kuid lubavad põlde pritsida täpselt sama ainet sisaldava mürgiga. Bakter ju esineb looduses, seega on igati «mahe».
Kokku võttes - paanikaks põhjust muidugi pole, aga kui millegi pärast muret tunda, siis ennekõike ikka ühiskondlike otsuste manipuleeritavuse ja ebakompetentsuse pärast.