/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/10/02/244235t1hba61.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas põhjendas riigi teaduspreemiate vähendamist sellega, et ministeerium tahtis säästa teadlaste palkadeks ja doktorantide koolitamiseks mõeldud summasid.
Lukas: valisime teadlaste palkade ja teaduspreemiate vahel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haridus- ja teadusministeerium otsis suvekuudel võimalusi teha teadusvaldkonna 2010. aasta eelarves väiksemaid kärpeid kui rahandusministri esitatud 9,1 protsendi suurune tegevuskulude kärpeülesanne ette nägi,» märkis Lukas Postimees.ee`le. «Otsustasime säästa teadlaste palku ja doktorantide koolitamiseks mõeldud summasid.»
Lukase sõnul on teaduse peamine rahastamisviis on sihtfinantseerimine, millest suur osa läheb teadlaste palkadeks. «Pingutasime, et sealne kärbe oleks vaid 3 protsenti, mitte rohkem,» sõnas minister. «Seetõttu hoidsime kulusid kokku mitmes teises valdkonnas.»
Lukas viitas sellele, et teaduspreemiate mahu vähendamine annab Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi arvamuse kohaselt palka kümnele teadlasele.
Minister märkis, et on teadlik osade akadeemikute pahameelest teaduspreemiate vähendamise üle. Lukas lisas, et preemiate väljaandmise kord ja võimalikud muudatused selles nõuavad vabariigi valitsuse täiendavat otsust lähiajal ning ta on valmis seda teemat veel arutama.
Kui tänavu veebruaris andis riik välja kaks elutööpreemiat, ühe teadusliku avastuse preemia ning kaheksa valdkondlikku preemiat, siis haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) senise plaani kohaselt läheks tuleval aastal veebruaris jagamisele vaid üks 600 000 krooni suurune elutööpreemia.
Tänavu maksis riik teaduspreemiateks kokku 4,3 miljonit krooni.