/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/11/11/265105t1h0550.jpg)
Teaduste Akadeemia (TA) juhid on rahulolematud teadus- ja haridusministri otsusega anda tuleval aastal kulude kokkuhoiu tõttu välja vaid üks teaduspreemia tänavuse 11 asemel.
Akadeemikud ründavad riigi teaduspreemiate kärpimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tänavu veebruaris andis riik välja kaks elutööpreemiat, ühe teadusliku avastuse preemia ning kaheksa valdkondlikku preemiat, siis haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) senise plaani kohaselt läheks tuleval aastal veebruaris jagamisele vaid üks 600 000 krooni suurune elutööpreemia.
Tänavu maksis riik teaduspreemiateks kokku 4,3 miljonit krooni.
«Mul on piinlik, et HTM on selliselt talitanud ja piinlik isegi neid ridu kirjutada,» märkis TA asepresident Jüri Engelbrecht kirjas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele ja peaminister Andrus Ansipile. «Ma protestin HTMi ettepaneku vastu ja loodan, et vabariigi valitsusel jätkub kainet meelt ettepanek tagasi lükata.»
Engelbrecht tõdes, et ministeerium korraldas 3. novembril nõupidamise, kus nii Ansip kui ka Lukas rõhutasid riigi rolli Eesti teaduselu paremaks korraldamiseks.
«Eestis läheb elu paremaks, ütles peaminister,» kirjutas akadeemik. «Nende ettekannete valguses on kummaline, et HTM otsustas teha ettepaneku riigi teaduspreemiad eri teadusvaldkondades jätta välja andmata.»
Engelbrechti sõnul on preemiad teaduse väärtustamise märgiks ning pole niivõrd seotud nende rahalise väärtusega. Tema hinnangul teeks valitsus HTMi ettepanekuga nõustudes jämeda vea.
«Praktiliselt tähendab see otsus teadusväärtuste lammutamist ja selget signaali Eesti üldsusele: Eesti riik ei väärtusta teadmisi ega tarkust,» leidis akadeemik. «Teadlastele tähendab selline otsus signaali, et riik ei tunnusta teadlasi.»
Ka TA president Richard Villems on varem Lukasele kirjutanud, et vaid ühe elutööpreemia säilitamine mõjub koomiliselt ning see võib olla märgiliselt negatiivseks signaaliks ühiskonnale.
«Kujutan ette, et ollakse päris nõutud, kuuldes, et teel teadmistepõhise ühiskonna poole jätab riik oma aastapäeva tähistamisel alles preemiad kaunitele kunstidele ja sportlastele, kuid ratsib ära teaduspreemiad,» märkis ta.
Villemsi sõnul on seniste teaduspreemiate allesjätmise alternatiiviks see, et kärbitakse sihtfinantseerimist ehk kaotatakse 10 teadlase kohta.