Aardeküti karistus jäi jõusse

Maido Kättmann maikuus kohtupingis. Foto: Mihkel Maripuu

Ringkonnakohtusse pöördunud Maido Kättmanni lootused ei täitunud – teise astme kohus jättis talle maakohtus mõistetud karistuse muutmata.

Harju maakohus karistas läinud suvel Kättmanni (48, endise nimega Käsik) kolmeaastase vabadusekaotusega tingimisi nelja-aastase katseajaga, lisaks mõisteti talt välja enam kui 40 000 krooni kohtukuludeks.

Kohtu hinnangul rikkus Kättmann Rae valla Salu küla Annukse kinnistul asuva muistse Ubina asula kultuurikihti, hävitas teaduslikku informatsiooni ja varastas ainulaadsest, 10.–12. sajandist pärit viikingiaegsest hõbe­aardest 108 münti, ühe hõbeehte ja ühe hõbekangi.

Ehmatav avastus

Maakohtuga täpselt samale järeldusele jõudis eile ka ringkonnakohus, kes jättis Kättmanni õigeksmõistmist taotlenud vandeadvokaat Aadu Lubergi apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kuigi Kättmanni kriminaalasja on kohtud arutanud nüüd juba ligi kaks aastat, võib protsess veelgi jätkuda, sest alates tänasest on Kättmannil seitse päeva aega, et süüdimõistev otsus ka riigikohtus vaidlustada.

Kättmannile süüks pandud kuritegu leidis aset ööl vastu 4. maid 2005 Rae valla Annukse kinnistul. Aarde leiupaigas väljakaevamisi teinud eksperdid märkasid hommikul tööle naastes kümneid metallidetektoriga tehtud auke.

Viis mündid oksjonile

Mis aukudest kadunud oli, selgus mitu kuud hiljem. Siis, kui ajaloomuuseumi teadusdirektor Ivar Leimus sai oma Saksa kolleegilt äreva teate, et Dortmundi mündioksjonil kavatsetakse maha müüa midagi põnevat.

Selgus, et oksjonile oli pandud üks osa Ubina aardest. Ja see jõudis sinna tänu Kättmannile. Nüüdseks on 42 münti kodus tagasi, ent osa aardest ikka veel kadunud.

Arheoloogide – ajaloo instituudi mündikogu hoidja Mauri Kiudsoo ja muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektori Ants Krauti sõnul oli Ubina leid haruldus ja kahju, mis kurjategijad seal metallidetektoritega tegid, korvamatu.

Mündiäri
Harju maakohtu otsusest:
•    Maido Kättmann rikkus oluliselt ja taastamatult kultuurimälestise kultuurikihti ning hävitas olulist teaduslikku informatsiooni.
•    Kättmann varastas Eesti Vabariigile kuuluvad suure teadusliku, kultuuri- ja ajalooväärtusega 108 viikingiaegset hõbemünti, 1 hõbeehte ja 1 hõbekangi.
•    Kättmann saatis 42 hõbemünti Saksamaale Soester Münzkabinetti oksjonile, kus nende koguväärtuseks hinnati 8175 eurot ehk 127 906 krooni.