Tehnikaülikooli tulevaste tudengite õppimis- ja elamisvõimalused peaksid viie aasta jooksul märgatavalt paranema Tallinna Tehnikaülikool tahab viie aastaga kulutada uute hoonete ehitusele ja kulunute uuendamisele sadu miljoneid kroone, et koondada kogu tehnikaõpe lähiaastatel Mustamäele oma linnakusse.
Tehnikaülikooli ühiselamu taga männisalus peesitavad tudengid ei tea veel, et mõne aasta pärast kõrgub põlispuude vahel uus energeetikateaduskonna hoone ja selle kõrval teadusraamatukogu.
Linnarahvaski saab aastate pärast valminud spordikompleksis end tenniseplatsil maandada või basseinis ujuda.
Ühtse, 65 hektaril ehk Põlvast pisut suuremal alal laiuva ülikoolilinnaku rajamiseks on haldusdirektor Peep Jonase arvates vaja vähemalt 250-300 miljonit krooni.
Erakapitali toel
Linnaku rajamist näeb ette tehnikaülikooli arengukava, mille eesmärk on edendada inseneriasjandust ja ettevõtlust - riigile esmatähtsaks kuulutatud ala.
Uue spordihoone ehitus on juba alanud. Sellel aastal seisab ees ka esimese ühiselamu ümberehitamine ja aula renoveerimine. Ülikooli juhid loodavad alustada ka energeetikateaduskonna hoone ehitust.
Esimesel aastal kavandatud rohkem kui 100 miljoni krooni suuruste kulutuste tarbeks on ülikool võtnud riigi tagatisega pangalaenu ning asunud müüma oma seni linnas hajali asetsevat kinnisvara.
«Selge on see, et oma jõududega me hakkama ei saa,» on Peep Jonas veendunud. Arengukavas olevad teised spordihooned ning uus ühiselamu on plaanis valmis ehitada erakapitali toetusega.
Ülikool loodab, et õla panevad alla ka ettevõtjatest vilistlased. Neist paljud on juba asunud ülikooli toetama 50 000-kroonise annetusega.
Võõrkeelne õpe
Seni on 1960. aastatel rajatud, tänaseks kulunud õppe- ja elamuhooned paljud tudengiks pürginud noored tehnikaülikoolist õlgu võdistades mööda vaatama pannud.
Ka tehnikahariduse kasuks otsustanud üliõpilased nendivad, et korralikke elamistingimusi oleks kindlasti vaja.
23-aastane mehaanikaüliõpilane Riho Puusemp näitas Postimehele oma räämas tuba ühiselamu viiendal korrusel, kus ta on kahe kaaslasega sunnitud magama iseehitatud lavatsil lae all.
«Jaapanlasest tudeng oleks meie elamistingimusi nähes ära minestanud,» kirjeldas Puusemp väliskülalise välkvisiiti nende elutuppa.
Praegused üliõpilased arvavad ka, et tehnikahariduse muudaks noorte seas märksa populaarsemaks suurem hulk välisõppejõudude ning ingliskeelne õpe.
Arengukava näebki muu hulgas ette arendada välja ingliskeelne, võimalik, et ka venekeelne rahvusvaheline infotehnoloogia ja ärijuhtimise õpe. Kolme-nelja aasta pärast loodab tehnikaülikool õpetada poolt tuhandet välistudengit.