Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast enam kui kümme aastat kestnud muutusi väärib varem eestlastegi seas turismimaana tuntud Rumeenia taasavastamist.
Kindel võib olla, et Rumeenia üllatab - nii ajalooliste linnade ja losside, inimeste sõbralikkuse, toimunud muutuste kui ka äärmiselt mitmekesise loodusega.
Romantika ja ajalugu
Riigi lõuna- ja idaosa piiritutena näivad tasandikud kerkivad maa keskosas üle 2500 meetri kõrguvate Karpaatideni. Pea kogu riiki idast läände ja lõunast põhja läbivate metsaste siniroheliste mägede jalamil ja orgudes laiuvad põllud, mida suvel katavad rohelised maisi- ja kuldkollased päevalillepõllud.
Põldude vahel ja mägedevahelistes orgudes on veel alles romantilised külad, kus ühe-, kahe-, mõnikord ka kolmekorruseliste maamajade uhkuseks on omapärased katused ning uhkelt ja ohtralt kaunistatud väravad. Sageli on majade väravaesine ja tagahoov kaetud viinamarjaväätidega. Nii saab viinamari rohkem päikest ja samas varjab eluhoovi liigse suvise kuumuse eest.
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on Rumeenia teedevõrk üsna hea. Isegi mägiteed on korralikud, nii et ka suure bussiga saab seal vabalt liigelda. Seevastu peaaegu puuduvad kiirteed. See on aga turistidele pigem rõõmuks kui kurvastuseks - väikestel teedel linnast linna ja külast külla liikudes näeb oluliselt rohkem.
Rumeenia on suur maa ja koosneb mitmest eriilmelisest regioonist, vast kuulsaim neist riigi keskosa hõlmav Transilvaania. Sealsed keskaegsed, tugevate saksa ning ungari mõjutustega linnad Sighisoara, Sibiu, Brasov jt on suutnud säilitada vana arhitektuuri, mis kohati tundub ehedamgi kui näiteks Tallinna vanalinn. Sighisoara kitsastel munakivitänavatel võib tekkida tunne, et oled sattunud ajaloos 300-400 aastat tagasi.
Rumeenias reisijat saadab peaaegu kõikjal varjuna Dracula nimi, kellega seotud paiku on Rumeenias palju, Üks külastatumaid neist on Brani loss Valahhia ja Transilvaania piiril mäekurus. Seda 14. sajandil ehitatud kindlust peetakse kunagise valitsejaprintsi Vlad Tepesi ehk siis krahv Dracula residentsiks, ehkki tegelikkuses elas ja valitses ta suure osa ajast Sighisoaras.
Kergendust toova kontrastina vastanduvad verise ajaloo ja fantaasiate maailmale üle kogu Rumeenia, eriti aga riigi kirde- ja idaosas Bukoviinas ning Moldovas taas tegutsevad arvukad kloostrid.
Vaimu- ja ihutoitu
Lausa imelistena mõjuvad paljude kloostrite maalitud välisseintega kirikud. Vanimad maalingud on tehtud juba 15. sajandil ning kuigi aastad ja ilmastikuolud on neid kulutanud, on piltidel kujutatud kirikulugu ja piiblistseenid niisama elavad kui aastasadade eest.
Hoopis teist laadi kontrasti Bukoviina kloostritele või Transilvaania külakestele, kus hobused ja vankrid on veel tavaline pilt, pakub pealinn Bukarest.
Kunagises Balkani Pariisis on kõige enam näha nii viimase aja kiired muutused kui ka varasemate ajastute jäljed - olgu siis linna kuldajastu prantsuspärased ehitised või kunagise linnasüdame kohal kõrguv pompoosne Rahvaste Palee.
Ja lõpuks muidugi rumeenia rahvusköök. Mititei (restil grillitud hakklihavorstid), mamaliga (maisipuder) ja sarmale (viinamarjalehe sees küpsetatud hakkliha riisiga) on vaid mõned toidud, mida tasub proovida. Huvitavad on ka ploomipuskar tuica, kohalikud veinid ja kodune lambajuust.