/nginx/o/2009/11/11/265025t1h1e2e.jpg)
Kuna praeguses pensionisüsteemis on olukord, kus lastevanemad saavad tulevikus tegelikult vähem pensioni kui need, kellel lapsi ei ole, leidis riigikogu sotsiaalkomisjon, et pension tuleks laste arvuga siduda.
Tellijale
Pensioni sidumine lastega väärtustaks vanemaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaal Sakus elava Kaur Lohu (41) sõnul on idee pension laste arvuga siduda hea. Küll aga leidis kolme lapse isa, et pigem tähendaks see, et riik hoolib lastevanematest. «See peegeldaks ühiskonna suhtumist lastevanematesse ja laste väärtustamist,» ütles ta.
Samas ei mõtle ükski noor ema ega isa laste saamise ajal Lohu sõnul sellele, kui suur tema pension näiteks 40 aasta pärast olla võiks.
Lohk ütles, et lastega perekonnad on praegu oluliselt suuremate kulukohustuste ees kui lasteta perekonnad. Kuigi nii lasteta inimene kui ka pereisa võivad teenida sama palju, siis lastevanemal kulub suurem osas rahast siiski perele.
«Tal ei ole ehk võimalust suuremaid pensionimakseid teha või muud moodi tulevikku investeerida,» ütles Lohk. «Minul on kolm last ning kui nad kõik ilusti üles kasvatan, neid harin ja võimaldan täisväärtusliku elu, siis on tegelik tulu ju riigile suur, kui nad edaspidi sotsiaalmaksu maksavad.»
Sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on praegu paradoksaalne olukord, et mitme lapse sünd võib pere viia täiendavate toimetulekuriskideni. Seepärast palus sotsiaalkomisjon sotsiaalministeeriumil pakkuda välja konkreetsed valikud, kuidas oleks mõeldav pensioni esimene sammas ümber korraldada nii, et see võimaldaks lasterikastele vanematele suuremat pensioni.
Süsteemi paradoks
Paradoks on ka see, et lastevanemad saavad tulevikus tegelikult vähem pensioni kui need, kellel ei ole lapsi. Seda põhjusel, et lapsega kodus oldud aja eest maksab riik küll sotsiaalkindlustusmaksu, aga seda miinimumsummas 1400 krooni kuus.
Võimalustest, kuidas oleks võimalik laste arvu pensioniga siduda, rääkis sotsiaalkomisjonile ka Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik. Ühe ideena käis ta näiteks välja selle, et teatud kindlast aastast hakataks lastevanematele maksma pensionilisa, nn lapsepensioni, mis sõltub üksnes laste arvust ja seda ei mõjutaks ükski teine tegur.
Samas ütles Leppik eile, et esmaspäeval komisjonile välja käidud ideedes pole midagi uut. «Andsin neile lihtsalt ülevaate kolm aastat tagasi valminud uuringust, kuidas laste arv võib mõjutada pensioni,» selgitas ta. Rahvastikuministri büroo tellitud kolme aasta taguse uuringu mõtted aga 2006. aastal laiemat kõlapinda ei leidnud.
Millised ideed ja mõtted kõige tõenäolisemalt võiksid uuringust käiku minna, seda Leppik praegu ei öelnud.
Seni ei ole professori sõnul Euroopa riikides laste arvu põhjal pensionilisa maksmine väga palju kasutust leidnud, küll aga võetakse lapse kasvatamise tõttu tööturult eemal oldud aega pensionide arvutamisel arvesse. Näiteks Austrias makstakse vanemale lapsega kodus oldud ajal kolm neljandikku keskmisest töötasust, Eestis aga alla poole miinimumpalgast.
Majandusteadlase ettepanek
Idee siduda pension laste arvuga oli kõne all ka juba eelmise pensionisüsteemi reformimise ajal 1997. aastal, mil sooviti 2020. aastast viia riiklik vanaduspension laste arvust sõltuvusse. Tosin aastat tagasi aga ei täpsustatud, milline on pensionide suuruse ja laste arvu vaheline seos ja seepärast võeti punkt reformi põhialustest välja.
Ka tänavu märtsis tuli majandusteadlane Andres Arrak välja ideega siduda riikliku pensioni suurus üleskasvatatud laste arvuga. Tollal aga ei leidnud idee laiemat heakskiitu.
Praegu välja käidud mõtete juures leidis Arrak, et pensionilisa oleks küll tore, kuid talle meeldivad rohkem lahendused, mis on inimesele käega katsutavamad.
«Pere mõtleb noorena pigem sellele, kuidas kodu soetada ja nuge-kahvleid-taldrikuid hankida, kui pensioni suuruse peale,» rääkis ta. «Ma nõuan ju pensionieas ühiskonnalt palju vähem siis, kui suudan oma lapsed hästi üles kasvatada ja neile hea hariduse pakkuda.»
Näiteks võiks Arraku sõnul vähendada ühel lapsevanemal tulumaksu. «Mitte esimese lapse pealt, sest esimene laps on nagunii kõigile tegelikult kohustuslik,» ütles majandusteadlane.