Ringhäälingunõukogu andis oma jah-sõna Eesti Televisioonist reklaami väljaviimiseks, lõplik kava kinnitatakse esmaspäevasel ühisnõupidamisel kultuuriministeeriumi ja ringhäälingu juhtidega.
Ringhäälingunõukogu on reklaamivaba ETV poolt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogu liikmete sõnul ei tähenda eile õhtul tehtud otsus, nagu poleks tulevast nädalast avalik-õiguslikus kanalis enam reklaami ning reklaamsaateid. «Otsuse peab kindlasti heaks kiitma ka rahandusminister ja kogu valitsus,» lausus üks ringhäälingunõukogu liige Postimehele.
Et reklaami väljaviimine nõuab parandusi ringhäälinguseadusesse, peab oma nõusoleku andma ka Riigikogu.
«Tunnistan, et asjaga läheb kiireks, sest parlamendil algab peagi suvepuhkus,» lisas nõukogu liige.
Suund reklaamist loobumisele võeti ringhäälinguseaduse töörühma töökoosolekul märtsi lõpus, kus kinnitati ka edasine tegevuskava.
Kantsler ei kommenteeri
Töörühma juht, kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa ei nõustunud otsust kommenteerima enne, kui pole selge, milline saab olema uus reklaamivaba rahastamisskeem.
«Üle mitme aasta on loodud eeldused ringhäälingumaastikku oluliselt korrastavateks kokkulepeteks,» jäi Allikmaa napisõnaliseks. «Igatahes on mul hea meel, et komisjonis õnnestus päris tõsine töö ära teha.»
Tõsise töö all peab kantsler silmas otsust, mille kohaselt Eesti Raadio ja Eesti Televisioon peaks saama riigilt kokku 250-270 miljonit krooni. See tähendaks senistele eelarvetele ligi 60% lisandumist.
ETV juhatuse liikmed Ilmar Raag ja Jaanus Kõusaar on Postimehele öelnud, et kõigi seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ning muude kulude katmiseks oleks televisioonil vaja 180 miljonit krooni aastas. Uue plaani kohaselt hakkaks ETV riigilt saama ligi 154 miljonit krooni.
«See on summa, millega võiks juba korralikku programmi toota,» on programmijuht Raag öelnud.
Raag tõdes, et ETV programmis on praegu saateid, millest ta loobuks kohe, kui ei peaks enam reklaami müüma. Milliste konkreetsete saadetega on tegemist, seda ei soovinud programmijuht öelda.
«See ei muudaks programmis suurt midagi, kuid sõltumatus reklaamiturust ja valitsuse suvast annaks meile kindluse ja stabiilsuse,» sõnas ta.
Postimehele teadaolevalt jäävad avalik-õiguslikust eetrist sellisel juhul välja nii Teleturu-tüüpi otsepakkumissaated, erinevad lotosaated kui ka mõningad meelelahutussaated.
Ringhäälingunõukogu liige Andres Jõesaar pidas oluliseks rõhutada, et lõplik lahendus sõltub siiski eelkõige riigi otsusest. «Ma tõesti loodan, et riik on huvitatud stabiilse rahastamisskeemi väljatöötamisest, et tagada püsiv eelarve kolmeks aastaks ette,» lausus ta.
Erakanalite huvides
ETV väljumisest reklaamiturult on huvitatud ka erakanalid. Märtsis kultuuriministeeriumis peetud ringhäälinguseaduse töörühma koosolekul kinnitatud kava näeb ette, et erakanalitele tuleb kehtestada nn kasutustasu. Sellega laekuks kõikide eratelevisioonide peale kokku riigile «tagasi» umbes 40 miljonit krooni. Postimehe andmetel on loamaksuga nõustunud TV 3 ja Kanal 2, kultuuriministeerium peab selles osas praegu läbirääkimisi ka TV 1ga.
Reklaami kaotamine ei ole Eesti Televisioonil esmakordne. Paar aastat tagasi otsustas tollane ETV juhtkond eesotsas peadirektor Toomas Lepaga reklaamist loobumise lepingu erakanalitega ühepoolselt lõpetada ning reklaami siiski tagasi tuua.