Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/18/6905547t1h1b92.jpg)
Veejoomine on kasulik, kellele kraanivesi ei maitse, võib muretseda koju veefiltri või filterkannu, vesi hoiab ka näonaha elastse ja kena, kirjutab SL Õhtuleht.
Need, kes on harjunud pidevalt vett jooma, lausa vajavad seda. Pealegi on filterkannu abil kõik palju lihtsam, sest vett endale kogu aeg koju osta oleks kulukas ja ka pärast taarast vabaneda tülikas. Riigi tervisekaitseameti kommunaalhügieeni peaspetsialisti Niina Sossulina kinnitusel annavad filterkannud veele küll parema maitse, kuid on siiski rohkem moe- kui tarbeasjad. Tervisekaitseameti andmetel on Tallinna joogivesi viimastel aastatel olnud puhas: 96,5% vastab mikrobioloogilistele ja 80 % keemilistele standarditele. «Tallinnas on vee puhastamiseks moodsad seadmed, kasutatakse ka osoneerimist. Kuid vanades torudes võib vee kvaliteet halveneda. Samuti seal, kus vee tarbimine on vähenenud, sest torustikus seisavas vees raua sisaldus suureneb.» Neil juhtudel saab abi filtritest. Kauplustes pakutavate filterkannude ja veefiltrite tootetutvustused lubavad lisaks ebameeldivale maitsele ja värvile puhastada vee ka kloori-, fenooli- ning raua-, plii- ja teiste raskemetallide ühenditest. Joogivee kõige sagedasemaks puuduseks ongi liigne raud. Kuigi viimane ei ole tervisele ohtlik, annab see veele ebameeldiva lõhna, maitse ja värvi. Siiski ei saa filterkannuga vett mikrobioloogiliselt puhastada. Mikroobe hävitab ainult desinfitseerimine. Firmad, kes väidavad, et nende filterkann eemaldab ka bakterid, järelikult valetavad. Enne filterkannu või filtri ostmist soovitatakse hoolikalt tutvuda kasutamisjuhendiga. Kõigil juhenditel peab olema riigi tervisekaitse ameti kinnitus, mille puhastamiseks filter on mõeldud ning millistel tingimustel seda kasutada.