Tallinna Pirita linnaosavalitsus plaanib omavolitsejate hirmuks lammutada lubatud mõõtudeni Peterburi ärimehe Alehhan Al-bohhadþijevi projektita ja ehitusloata kerkinud palee, mille pind on lubatust kolm korda suurem ja torn võistleb teletorniga.
Peterburi ärimehe paleed ähvardab lammutamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel novembris käis Tallinna botaanikaaia vastas Lepiku külas Täpiku tee 2 asuvas väidetavalt usbeki päritolu ärimehe Albohhadzhijevi punastest tellistest palees vilgas ehitustegevus - Rakvere töömehed meisterdasid musta lainelist kivikatust.
Pärast seda on naabrite sõnul palees hauavaikus. Üksnes haruharva kostab paleed valvava kaukaasia lambakoera haukumist. Põhjus - Pirita linnaosas ehitusjärelevalvet teostav Aarne Peterkop pani omavolilise ehituse seisma lootuses, et see ükskord teiste hirmuks ja õpetuseks lubatud piirideni maha lammutatakse.
Pirita linnaosa vanema Ülle Rajasalu väitel põhjustas olukorra Tallinna linnaplaneerimise ameti töötajate vähene nõudlikkus kinnisvara arendajate ja ehitusfirmade suhtes, mistõttu need olid harjunud seadusi eirama. Rajasalu soov on, et ehitustegevust kureeriv abilinnapea Priit Vilba moodustaks töögrupi, kes karistaks süüdlasi ja laseks omavoliliselt kerkinud palee lammutada.
Märkimisväärne sünnilugu
Peterkopi teada ehitati samas Lepiku-Täpiku piirkonnas 1999. aastal kolmteist elamut ilma kinnitatud ehitusprojekti ja -loata. «See on räige seaduserikkumine,» ütleb Peterkop.
Kuigi enamikus vastavad need majad tema sõnul siiski detailplaneeringule, ei saa seda öelda Albohhadzhijevi kodu kohta, mille sünnilugu on märkimisväärne.
«Et Peterburi ärimehe soov oli saada midagi tsaarilossi taolist, palus ta detailplaneeringu koostanud arhitektil Aet Pikal mõõta oma maja pind lossi vääriliseks,» selgitab Peterkop. «Kahjuks arhitekt läkski liimile - muutis omavoliliselt juba kooskõlastatud detailplaneeringut ja täitis ärimehe soovunelma. Paraku unustati ehitamise käigus projekti kinnitamine ja ehitusloa taotlemine.»
Peterkopi sõnul ei tohi mingil juhul seaduserikkujaid soosida, et nad saaksid ebaseaduslikud ehitised tagantjärele ja ilma valikuta seadustada.
Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud arhitekt Aet Pikk ei eita, et tema tegi Lepiku-Täpiku piirkonna detailplaneeringu.
«Ma olen ehk projektis vigu teinud, kuid mitte tahtlikult - minul mingit vigurit asja juures polnud,» ütleb Pikk. «Lootsin arhitektile, kes usbeki maja projekteeris.»
Pikk vihjab võimalikule kohtuloole ja toonitab: «Mina sellise maja tekkimises süüdi ei ole. Sellist maja poleks tohtinud ega tohigi Kloostrimetsa ehitada.»
Ta räägib eestlaste ja usbekkide erinevast kultuuritavast ning Venemaa rikkurite hetkemoest - tsaariaegsetest maamõisatest, kus trepp viib kohe teisele korrusele ja kus peab tingimata torn olema. Jutt käis justkui Albohhadzhijevi majast, mida ka Pikk näinud on.
Elumaja või spordikool
Albohhadzhijevi Täpiku tee kodu eskiisid teinud Rakvere arhitekti Aare Uukado väitel jõudis tema musta verd ja ägeda loomuga ärimehele joonised vaevu ära teha, kui too nende järgi maja püsti panema hakkas, ja torn, see olnud tal ideefiks. Novembris, kui Postimees oli paleest kirjutanud, käis Uukado maja vaatamas ja leidis eest kaks korda suurema hoone, kui tema kavandas.
«Maja oli liiga suureks läinud,» võtab Uukado nähtu kokku. «Ah, see kõik on üks õnnetu asi. Kahju, et nii palju raha on tuulde läinud.» Hetke mõelnud, ta lisab: «Pärast seda tellis Albohhadzhijev mult olukorra fikseerimiseks ülesmõõtmisprojekti. Mul polnud eskiise tehes ega ole praegugi projekteerimise lähteülesannet.»
Albohhadzhijevi palee teise korruse akendest paistavad Lepiku-Täpiku küla ühekordsed valged häärberid saunikuonnidena, mille hoovis askeldavad töösipelgad.
Albohhadzhijev on alandanud kogu küla kruntide ja majade hinda, ta on võtnud naabritelt õhtupäikese ja andnud neile kõrge kivimüüri, mille tagant paistavad ainult mändide ladvatutid.
Ülikõrgete lagedega kahekordses palees on arvukalt ruume, esimesel korrusel kaheksa sambaga saalis aga 12 meetri pikkune, 5 meetri laiune ja vähemalt 3 meetri sügavune basseiniauk. Novembris olid isegi ehitajad segaduses, sest polnud kindlad, kas ikka teevad elumaja või äkki spordikooli.
Tülika palee mõõdud
Krunt 2827 m2
Maksimaalne lubatav ehitusalune pind kooskõlastatud detailplaneeringu järgi 276 m2, aga on 519, 4 m2
Hoone maksimaalne kõrgus 11 m, aga on 13,10 m
Allikas: Pirita linnaosavalitsus