Projektis osalejad eesotsas Tartu Ülikooli lastekliinikumi ning ravimifirma Chiron Behringi esindajaga olid vaktsiini kliiniliseks uurimiseks saanud ka meditsiinieetika komisjoni loa, kuid puudus ravimiameti otsustav nõusolek.
«See pole mingi kaval kava vaktsiini uurimiseks, vaid omaalgatus,» lausus Irs. «Üks inimene lihtsalt arvas, et on targem kui teised, ning hakkas selliseid lendlehti levitama.»
Ravimiametilt omavolitsemise eest ettekirjutuse saanud Medicover Eesti Tervisekeskuse juhataja Uno Kiplok tunnistas eile Postimehele, et ta käitus mõtlematult, kui ravimifirmalt saadud suusõnalise kinnituse peale juba tegutsema hakkas.
Nimelt väitis ta, et sai pärast meditsiinieetikakomisjoni jaatavat vastust ka suusõnalise kinnituse selle kohta, nagu oleks projektil ravimiameti nõusolek olemas. Seejärel saatiski ta nelja Tallinna lasteaeda ja Kunda keskkooli sedelid, milles palus huvilistel ühendust võtta. Projektis osalenud lapsevanem saanuks ravimifirmalt hiljem 600 krooni vaevanägemise eest.
«See oli minu viga, et ma ei oodanud kirjalikku kinnitust, kuid seda ei saa mingil moel seostada meie firmaga,» sõnas Kiplok. «Lehed sai välja saadetud, et vanematega kohtuda ja rääkida, mis seal on ja miks seal on. Ja see, et ma uuringuks niimoodi lapsi otsisin, on tavaline, kuidagi see peab ju käima.»
Chiron Behringi esindaja Ilona Garder omakorda väitis, et jutt, nagu oleks ta Kiplokile ravimiameti loast suusõnaliselt teada andnud, on vale. «Suusõnaliste ütluste põhjal pole võimalik selliseid uuringuid teha, sest igast sammust instrueeritakse kõiki arste korraga, mitte ei toimu mingeid neljasilmajutte,» lausus ta.
Ravimiametil on veel mõned nädalad aega, et lõplikult otsustada, kas arstid hakkavad või ei hakka laste peal proovima uut puukentsefaliidivastast vaktsiini. Ravimifirma esindaja kinnitas, et samalaadne uuring on edukalt läbi viidud Saksamaal ning käib Poolas. Eestis on vaktsiini mõju kavas uurida 1000 lapse peal.
/nginx/o/2014/10/01/3393361t1h65b3.jpg)
