«Miljon on vähe, alla kolme miljoni pole mõtet rääkidagi,» lubas peaminister Tiit Vähi 1996. aasta suvel Mahtra küla lagunenud rahvamaja ees ning see lubadus ehitas Mahtrasse haridusseltsi hoone, kuid jättis küla oma seltsimajata.
Eduard Vilde kuulsaks kirjutatud Mahtra sõja 100. aastapäevaks - 1958 - ehitasid tollased võimud Juuru keskusesse sammastega kultuurimaja ning Mahtra külla väikese kahekorruselise rahvamaja. Napp 40 aastat hiljem - märtsis 1996 - küsis Juuru vallavanem Tõnu Runno rahandusminister Mart Opmannilt Mahtra seltsimaja kapitaalremondiks 1,2 miljonit krooni. Sellest oleks piisanud katuse, ülakorruse lagede-põrandate, akende-uste parandamiseks.
«Meie toetasime Mahtra küla algatust ja tahtsime hoone odavalt korda teha, et rahvas saaks tagasi maja, kus koos käia,» selgitab Runno tagantjärele.
Vähi lubas kolm miljonit
Ent koos oma nõuniku Sirje Endrega - tema on sealkandis Härgla-mail sündinud ja Juurus koolis käinud - Mahtra maile sattunud peaminister Vähi lõi rahvamaja mõõduka remondi kavatsuse sassi. Kohalikku piima, saia ja mett proovinud Vähi lubas mahtralastele rahvamaja taastamiseks ligi kolm korda nende küsitust rohkem - kolm miljonit krooni. Järgmine peaminister Mart Siimann enam raha ei andnud, kuid Mart Laari valitsus lükkas finantseerimisratta jälle veerema.
Kokku kulus riigieelarvest 3,76 miljonit, lisaks pani vallavalitsus remondikatlasse veel 400 000 krooni. 93 elaniku ja 34 majapidamisega Mahtra külas tähendab see, et iga inimene sai riigilt 45 161 krooni eest seltsimaja-teenust. Mis sest, et vaid viie kilomeetri kaugusel asub Juuru kultuurimaja suur saal ja raamatukogu.
«See on suur raha, aga kui riik selle sihtotstarbeliselt andis, ei saanud meie seda tagasi lükata,» nendib vallavanem Runno. «Koolimaja vana osa katus, elektrisüsteem ja uksed-aknad tuleks vahetada, Juuru suure rahvamaja ülemine korrus remontida, Järlepa küla pisike lasteaed vajaks ümberehitamist,» loetleb ta kohti, kuhu jaotaks raha, kui nüüd rahandusminister Siim Kallas tema vallale Vähi kombel üllatuslikult kolm miljonit annaks.
Neid miljoneid pole aga kusagilt paistmas, koolimaja poole katuse ja Juuru kultuurimaja esimese korruse remondiks pidi vald laenu võtma.
Aga Mahtra küla on samavõrd rahvamajata, nagu oli 1996. aasta suvel, kui Vähi suurt raha jagas. Ligi 11 miljoni kroonise eelarvega Juuru vallal käiks nüüd kolmekorruseliseks ehitatud seltsimaja ülalpidamine üle jõu. «Selleks pole raha vallal, külast rääkimata,» ütleb vallavanem Runno. Ent egas euroremonditud hoonet saanud jätta ka niisama tühjalt seisma. Vald leidis päästerõnga Mahtra rahvakooli liidust, kellele maja tasuta rendile andis.
Hoones, kuhu veel oktoobris 1996 pidi ehituslepingu järgi tulema seltsimaja saal, esinejate ruum, lastetoad, kauplus-kohvik, jahimeeste ruum ja külasaun, on nüüd isemajandav koolituskeskus - Mahtra haridusseltsi maja.
Mullu konkursiga selle juhatajaks valitud Eve Järvelill mäletab: «Siin toimus pisike Mahtra sõda, sest küla ei tahtnud maja käest ära anda.»
4. novembri lõikuspeol ohkasid inimesed rahulolevalt, et nüüd on neil koht, kus pidusid pidada. «Kurb, aga see maja pole pidude pidamiseks, meie prioriteet on koolitus,» tõi Järvelill rõõmustajad maa peale tagasi.
Mahtra on ajast ees
Eestis on 80 rahvakooli, neist poolsada saavad toetust vabaharidusliidult, kes ka Tallinnast stressi ja kiiruse eest maale pagenud Järvelille palga maksab. Mahtra endises seltsimajas käivad nüüd koos küll küla käsitöö- ja rahvatantsuring, aga rohkemat sinna ei mahu.
«Arvutikursused, läbipõlemise kursus, suvel teeme loodusraja » hakkab Järvelill loetlema, mis nende majas 20 külaliskohta, söögi- ja konverentsisaali, sauna, basseini ja kaminaruumi üürilisi täis löövad. Tema ülesanne on suur hoone seal Mahtra küla künkal ära majandada nii, et vähemalt ots otsaga kokku tuleks.
Miks juhtus nii, et küla tahtis seltsimaja, Vähi ja Laari valitsused andsid selleks raha, aga küla seltsimaja asemel ehitati valmis üleriikliku tähendusega koolituskeskus?
«Võibolla on see natuke ajast eest,» möönab parlamendisaadik Sirje Endre. «Ent alati on valida, kas jäädagi katuseid parandama või teha midagi korralikku.»
Mitte kõik Mahtra inimesed ei näe maailma samavõrd avaralt. «Oleksime saanud ainult miljoni, mida tahtsime, oleks meil praegu oma rahvamaja,» ohkas külaelanik, kes seltsimaja taastamise lõkkes omal ajal söed hõõguma puhus. «Palun, ärge minu nime küll lehte pange, sest mis siin enam arutada, see rong on juba läinud.»
Mahtra külaelanikud ei ole just jutukad.
Valikud maksumaksja ette
Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul tuleb jõuda nii kaugele, et riigieelarve koostamisel näeks maksumaksja valikuid. «Kas me taastame nelja miljoni krooniga väikeses külas rahvamaja või vahetame valla gümnaasiumi katuse ja aknad, lisaks remondime valla kultuurimaja teise korruse?» tõi Vaarik näite, mis sarnaneb äravahetamiseni Mahtra näitega.
Vaarik pidas ohtlikuks otsustajate emotsionaalseid hetkeotsuseid, eriti kui need tulevad riigieelarve arutamise kaheteistkümnendal tunnil.
«Rahandusministeeriumi eesmärk on murda mõttelaad, kus arvatakse, et eelarvet tehes võib siia ja sinna krabada,» ütles ta.