Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Laar võttis Savisaare pildi tulistamise omaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy


«Ka mina olen inimene. Palun vabandust,» tunnistas peaminister Mart Laar Peaminister Mart Laar tegi eile katse pildiskandaali maandada, andes mõista, et tulistas kaks aastat tagasi Edgar Savisaare pildi pihta, ja palus Savisaarelt vabandust.

«Mul on toimunu pärast südamest kahju ja ma vabandan,» pöördus Laar eile pärastlõunal katkeval häälel ajakirjanike ees Keskerakonna liidri Savisaare poole. «Ka mina olen inimene, ma palun vabandust.»

Pildiskandaal sai alguse möödunud kolmapäeval parteilehest Kesknädal, mis kirjutas, et Laar, endine luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross ja Võru eksmaavanem Robert Lepikson tulistasid 13. mail 1999 Nursi sõjaväebaasis laskeharjutusel Savisaare pildi pihta märki.

«Minu jaoks ei olnud see mingi mäletamist vääriv sündmus,» ütles Laar eile skandaali põhjustanud laskeharjutuse kohta. Ka läinudreedeses avalduses väitis Laar, et ei mäleta kahe aasta eest Nursis juhtunut.

Rumal ja taunitav

Eilegi ei öelnud Laar selgelt välja, et tulistas Savisaare pildi pihta, ometi võttis selle fakti omaks.

«Kui ma mõtlen oma tunnetele pärast 1999. aasta kevade üsna räpast valimiskampaaniat, siis pilt, mis on Robert Lepiksoni poolt antud, vastab tõele,» nentis Laar. «Kui ma mõtlen oma poisikeselikule iseloomule, siis ma pean seda, et seda tegin, väga usutavaks. Eetiliselt taunitav ja poliitiliselt rumal on see tegu igal juhul.»

Lepikson on ajakirjanduses üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas Laar osutus Nursis kõige täpsemaks Savisaare pildi tulistajaks, seevastu aga peaministri sisenõunik Jaan Tross ei saanud opositsiooniliidri fotole pihta.

Kross ja Tross jätsid eile Postimehe pildiskandaalist ajendatud küsimustele vastamata.

«Ma ei saa sajaprotsendilise kindlusega väita, et jah, tulistasin, jah, sain pihta. Aga see on usutav,» kordas Laar ajakirjanikele, kinnitades samas, et ei ole pildiskandaali asjus seni valetanud.

«Tahan vältida valetamist,» rõhutas ta. «Olen üks kord seda peaministrina teie ees, lugupeetud ajakirjanikud, teinud ja olen selle eest saanud üsna tugevalt karistada. Ma ei tahaks seda teist korda teha.»

Laar viitas sellega 1994. aasta suvele, kui ta valitsuse pressikonverentsil avalikult selgelt eitas rahareformi käigus kogutud rublade mahamüümist.

Ajastamine näitab Edgar Savisaare selget soovi purustada praegune valitsuskoalitsioon, samuti koalitsioon Tallinnas, võites ühtlasi endale soodsamaid positsioone Keskerakonna-siseses võimuvõitluses, otsis Laar selgitust opositsiooni tegutsemisele.

Avalik saladus

Keskerakonna esimees Savisaar ütles eile, et tema teadis tulistamisjuhtumist juba umbes kuu aega pärast selle toimumist, seega juunis 1999.

«Võrumaal oli see asi ka tavalistel külameestelgi üsna teada. Minul oli ka teada,» märkis Savisaar.

«Aga mul polnud ühtki inimest, kes oleks seda avalikult tunnistanud. Esimene olla on alati kõige raskem. Mul on hea meel, et Lepikson aitas asjale kaasa sellega, et oli esimene, kes andis asja kohta ausameelse ülestunnistuse,» ütles ta.

Kui Võru eksmaavanem Robert Lepikson või keegi teine osalistest teinuks avaliku ülestunnistuse varem, kerkinuks ka küsimus varem üles, kinnitas Savisaar. Sellega eitas ta juhtumi avalikuks tegemise ajastamisel poliitilisi eesmärke.

Argo Ideon, Toomas Sildam
uudised@postimees.ee

Tagasi üles