Reisisaatjad pälvivad nii kiitust kui laitust

Reisisaatja Tatjana Vahruševa bussis nr. 17. Foto: Toomas Huik.

Üle kahe kuu Tallinna linnaliinibussides ametis olnud reisisaatjad on selle aja jooksul teeninud linlastelt nii kiitust kui laitust, viimast siiski tublisti rohkem.

Tallinna Autobussikoondise (TAK) pressiesindaja Sirje Rohti andmetel on reisisaatjate kohta olnud kokku 88 kirjalikku avaldust või infotelefonile helistamist. «Sealhulgas on olnud 26 põhimõttelist rahulolematuse väljendust üldse reisisaatja töökoha kui sellise vastu ja pärimisi nende tööülesannete või töökorralduse kohta. Näiteks, et miks sellised kohad loodi, millised on tööülesanded ja mis põhimõttel on reisisaatjad bussidesse tööle rakendatud. Veel on tehtud 41 nii põhjendatud kui põhjendamata avaldust reisisaatjate väära tegevuse või tegevusetuse kohta ja 21 korral on avaldatud neile kiitust ning tänu,» rääkis Roht.

Kiitust ja tänu on reisisaatjad pälvinud eakate sõitjate abistamise ja neile istekohtade leidmise, lapsevankriga emadel vankrite või vanematel inimestel raskete kottide bussi või bussist välja tõstmise ning ebaviisakalt käituvate noorukite korrale kutsumise eest. «Üks ema tänas reisisaatjat, kes äratas koolipoisi sügavast unest üles õigeaegselt just enne kooli peatust,» tõi Roht näite.

Ka negatiivset tagasisidet on olnud väga mitmesugustel põhjustel. «Näiteks üks inimene pahandas, kui reisisaatja tegi märkuse, et tema koeral puudub suukorv. Et pidavat rahuliku iseloomuga koolitatud koer olema, kes pole seni kunagi hammustanud. Teine inimene väitis, et reisisaatja soovitas sõitjatel väljumise soovist aegsasti enne peatust nupule vajutamisega märku anda, aga selline õpetamine polevat temale vajalik ning ajavat hoopis närvi,» rääkis Roht.

Üks noor ema olevat pahandanud reisisaatja peale, kes tahtis aidata käru bussi tõsta - et reisisaatja võib tema käru hoopis kummuli keerata ja liiatigi ei luba ta võõrast inimest lapse lähedale.

«Suurema osa kaebustest on toonud need reisisaatjad, kes on liiga passiivsed ega kiirusta oma algatusel oma abi pakkuma. Teisalt on olnud rida arusaamatusi ka reisisaatjate üliagarusest ja üliaktiivsusest, sest igaüks ei soovigi abi ja toetamist, vaid tahab iseseisvalt hakkama saada ning peab appi ruttamist alandavaks,» resümeeris Roht.

Ta soovitas inimestel asjasse rahulikult suhtuda, sest sotsiaalsed töökohad on uus asi nii TAKi, bussisõitjate kui kogu ühiskonna jaoks. «Ühelt poolt on keskmine reisisaatja enamasti olnud kaua ilma tööta, tal on sageli kooliskäivad lapsed, paljudel on ka abikaasa töökohast ilma jäänud. Paljud neist teevad kohusetundlikult oma tööd. Teisalt näitab meie nüüdne kogemus, et igaüks ei sobi kaugeltki teenindajaks ja kui inimesel ka tööharjumus puudub, ei aita kahjuks ka kasvatamine. Siis aitab vaid tema asemele uue töötaja palkamine,» lausus Roht.

Statistikat:
Septembris alustas Tallinna Autobussikoondises 146 reisisaatjat, tänase seisuga töötab reisisaatjana 293 inimest. Sel nädalal läbisid kahepäevase koolituse järjekordsed 60 inimest, kes asusid tänasest iseseisvale tööle. Jätkub uue rühma komplekteerimine detsembri keskpaigaks.

Reisisaatjana töötamiseks on end töövestlusele registreerinud 15. augustist kuni tänaseni ühtekokku 459 inimest. Nendest ei ole ka peale mitmekordset helistamist kohale ilmunud 97. Seoses tööle mitte asumisega on tööleping annulleeritud 28 inimesega.

Ajavahemikus 1. septembrist 6. novembrini on tööleping lõpetatud 40 reisisaatjaga. Neist 13 leidsid omale erialase töö ja kolmel inimesel halvenes tervis ning need inimesed olid tõsiselt õnnetud, et pidid töötamisest loobuma.
Neli inimest hindasid töö raskeks ja graafikuga reglementeeritud töökorralduse sobimatuks ning ülejäänud 20-ga lõpetati tööleping töökohustuste rikkumise tõttu (tööluus, tööülesannete mittetäitmine jms).

Reisisaatjate hulgas on mehi 40 ja naisi 60 protsenti.