/nginx/o/2009/11/06/262312t1h3e45.jpg)
Berliini müüri hakati püstitama 13. augustil 1961. Selle langemise eufooriast 9. novembril 1989 sai osa kogu maailm. nüüdseks on see betoonsein suuresti kadunud, kuid selle löödud haavad pole täielikult paranenud, kirjutab politoloog Thomas Mell.
Tellijale
Der Letzte macht das Licht aus*
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
*Viimane kustutab tule, iseloomustasid irvhambad Saksa Demokraatlikus Vabariigis (SDV) valitsenud meeleolusid 1980ndatel, kui paljud idasakslased pidasid olukorda sedavõrd talumatuks ja lootusetuks, et ainus väljapääs näis olevat pühkida kodumaa tolm jalgelt. Piir oli aga kindlalt suletud ja läände õnnestus saada vaid üksikutel rahulolematutel. Kes oleks osanud arvata, et vankumatuna tundunud sotsrežiim 1989. aastal mõne murrangulise sügisnädala jooksul kaardimajakesena kokku vajub. Samas tuleb kaks kümnendit hiljem tõdeda, et ehkki Saksamaa lõhestatust kehastanud Berliini müür on ammu lammutatud, pole toonased piirid veel täielikult kadunud.