Eesti, Läti ja Leedu staabiülemad kõnelesid kokkuhoiust

Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli koos Eesti jalaväelastega rännakul Helmandi provintsis Afganistanis. Foto: Kaitseväe peastaap.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe peastaabi ülemate kohtumisel Leedus oli peamiseks kõneteemaks Balti riikide sõjalise koostöö jätkamine vaatamata kaitsekulutuste suurele kärpimisele.

«Meie eesmärk on hoida kõik Eesti, Läti ja Leedu sõjalised ühisprojektid elus,» ütles Eesti kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli Vilniuses. «Kaitse-eelarve kärped sunnivad meid oma tegevusi väga põhjalikult üle vaatama, varem planeeritud tegevusi vähendama või ära jätma ning otsima kokkuhoiuvõimalusi.»

Viidates eelarvekärpele loobus Läti panustamisest järgmise aasta algusest NATO reageerimisjõudude NRF-14 (NATO Response Force) koosseisu minevasse Eesti, Läti ja Leedu ühisesse jalaväepataljoni BALTBATi jalaväekompaniiga ning osaleb BALTBATis staabiohvitseridega.

Brigaadikindral Väli sõnul oli väga põhjaliku arutluse all Balti Kaitsekolledþi arendamine. Staabiülemad tutvusid Balti Kaitsekolledþi hindamise rahvusvahelise töögrupi raportiga, mis teeb muuhulgas ka terve rea ettepanekuid, kuidas BALTDEFCOLi veelgi tõhusamaks muuta ja arutasid selle ühisprojekti arengukavu.

«Suur osa rahvusvahelise töögrupi raportis esitatud ettepanekud on mõistlikud ja tuleks kindlasti ellu viia, sest see on ka meie rahvusvahelise koostöö usaldusväärsuse küsimus,» lausus brigaadikindral Väli. «Praegu otsivad riigid koosmeelt muudatusteks.»

Balti staabiülemad rääkisid ka Balti riikide õhuturbest, mida NATO liitlased on lubanud tagada kuni aastani 2018.

Eesti, Läti ja Leedu kaitsealasteks koostööprojektideks on ühine jalaväepataljon BALTBAT, õhuseiresüsteem BALTNET, miinitõrjelaevastik BALTRON ja Tartus tegutsev Balti Staabikolledþ BALTDEFCOL.

Kaks päeva Vilniuses kestnud Eesti, Läti ja Leedu staabiülemate kohtumine lõpeb täna. Järgmine korraline kohtumine peetakse Eestis.