Kolme aasta eest asutatud Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond (ENIF) on andnud põhiteadmised arvutist ligi poolesajale inimesele kogu Eestist. Koolitaja Erik Loide kinnitusel on paljudele õppinutele oluline see, et nad saavad nüüd internetist kätte neid puudutava sotsiaalinfo.
Arvuti pakub vaegnägijatele uusi võimalusi maailmaga suhtlemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööd pole Loide sõnul Eestis ükski pime tänu arvutitundidele siiski veel leidnud, sest arvuti tundmine on ka pimedate puhul vaid lisaoskus. «Töö saamiseks peab ta olema konkurentidest mäekõrguselt üle,» märgib Loide.
Kuid USA arvutifirma On Island Communications arvutikonsultant Peter Mikochik, kes tegeleb muu hulgas ka pimedate arvutiprogrammidega, tunneb paljusid pimedaid programmeerijaid, webmastereid ja hääleinsenere.
USAs töötavad paljud vaegnägijad ka väiksemat arvutioskust nõudvatel kohtadel - masinakirjutajatena, telefonimüügiagentidena või infoliinides.
Mikochik tunnistab, et tööandjate veenmine on raskeim probleem, sest pimedate kohta on seni käibel tobedad valearusaamad, näiteks et nad ei suuda kontoris ringi liikuda.
Arvuti avab nägemispuudega inimestele teisigi võimalusi - lisaks tavalistele suhtlemist tõhustavatele asjadele nagu e-post või muusika kuulamine on võimalik teha tekstidest braille-kirjas koopiaid või panna skannerile raamat, mida masin neile ette loeb, töötada andmetöötlusprogrammidega, käia pangas, börsil või lugeda värsket ajalehte.
Riist- ja tarkvara, mille abil pime infole ligi pääseb, on siiski kaunis kallis. Ekraanilugemisaparatuur koos kõnesüntesaatoriga - mis tähendab, et tekst loetakse kasutajale ette - maksab 25 000 krooni. Braille-kirja aparatuur, millega pime saab teksti braille-kirjas lugeda, aga üle 200 000 krooni.
ENIF on saanud arvutid sponsorabina, abiprogrammid Avatud Eesti Fondilt ja Arla Instituudilt Soomest.