Eesti Televisioon võis riigihangete ameti silmis minna vastuollu hea äritavaga, kui sõlmis miljoneid kroone nõudva hommikuprogrammi tootjaga kokkuleppe, ilma et oleks enne ära kuulanud veel vähemalt kolme sarnase teenuse pakkujat.
Eesti Televisiooni plaan tuua 1. veebruarist iga tööpäeva hommikul eetrisse hommikuprogramm «Terevisioon» sundis telesaateid ja -filme tootvaid firmasid ühendavat Eesti Teletootjate Liitu telemaja juhtidelt selgust nõutama.
Avaliku teabe seadusele viidates ootab liit homseks selgitust avalik-õigusliku ETV ja hommikusaadet tootma hakkava firma BEC vahel eksklusiivselt sõlmitud lepingu üksikasjade kohta.
Kümme teletootjat ärritus
Teletootjate liidu juhatuse liige Toomas Kirss ütles, et juhul kui telemaja pöördumisele ei vasta, esitab liit kaebuse avaliku teabe seaduse täitmist jälgivale andmekaitseinspektsioonile.
«Võib kuni kriminaalasjani välja minna, kui neid dokumente meile ei avalikustata, sest tegemist on siiski avalik-õigusliku asutusega, mis on kohustatud sellist informatsiooni jagama,» rääkis Kirss.
Kümmet teletootjat koondavat liitu ärritas ETV käitumises eeskätt see, et viimane valis hommikuprogrammi tootva firma välja ilma, et oleks enne rääkinud läbi ka teiste samaväärse teenuse pakkujatega.
Selgust lepingusse soovivad teletootjad ka seetõttu, et BECi produtsent Raivo Suviste on nimetanud «Terevisiooni» aastaeelarveks 3,5 miljonit, kuid ETV tegevjuht Aare Urm ligikaudu kaht miljonit krooni.
«Põhimõtteliselt võib ETV kõik pikalt saata - ta võib öelda, et on avalik-õiguslik isik ja teeb, mida tahab ning küsib tänavu nii palju miljoneid ja järgmisel aastal järjest rohkem miljoneid, kuid lõpuks läheb see asi totraks kätte,» nentis Kirss.
BEC teletootjate liitu ei kuulu ja projekti lõpliku hinna on Aare Urm lubanud nimetada alles pärast seda, kui ringhäälingunõukogu kinnitab ETV tänavuse eelarve.
Vastuseid küsimustele, kas üldse ja milliste tootjatega ETV «Terevisiooni» ekraanile toomiseks veel läbi rääkis, Postimehel eile telejuht Aare Urmilt telefonitsi saada ei õnnestunud.
Ehkki maksumaksjate rahast sõltuv ETV on sarnaselt teistele riigiasutustega kohustatud kuulutama 200 000 kroonist kallimate teenuste ostmiseks välja riigihankekonkursi, teeb riigihangete seadus telemajale erandi.
Telesaade kui kunstiteos
Nimelt jätab seadus konkursi korraldamise kohustusest väljapoole need hanked, mis puudutavad autoriõiguse seadusega kaitstavaid kunstiteoseid. Selliste teoste hulka kuuluvad ka telesaated.
Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv tõdes, et ehkki ETV pole eksinud riigihangete seaduse vastu, on ta siiski patustanud hea äritava järgimisel.
«Sest isegi niisuguste erandite puhul sätestab riigihangete seadus, et ostja peab enne otsustamist läbi rääkima ka teiste samal turul tegutsevate sarnase teenuse pakkujatega ning hindama otsuse tegemisel säästlikkust ja kvaliteeti,» rääkis Sarv.
Eesti Televisiooni järelevalveorgani, ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar ei soovinud eile veel «Terevisiooniga» seonduvaid asjaolusid kommenteerida, märkides, et ta ei taha ETV juhtidega, vaid ajakirjanduse kaudu rohkem suhelda.
«Ma tahan öelda ainult seda, et selle aasta eelarve on kinnitamata ja ETV ei tea praegu, kas nõukogu kinnitab talle sellise eelarve, kus on sees ka raha «Terevisiooni» tootmiseks või mitte,» tähendas Sinissaar.
Ringhäälingunõukogu arutab koos ETV juhtidega telemaja eelarvet täna.
Rein Lang: ETV peab täitma seadusi Juristist meediaeksperdi Rein Langi hinnangul ei ole vahet, kas avalik-õiguslik Eesti Televisioon ostab suurte summade eest toole või mingi naha ja karvadega telesaate - avaliku konkursi peaks ta tegema ka viimasel juhul. Seetõttu peab ETV Langi meelest tootjatelt saatesarju tellides ning ostes järgima riigihangete seadust.
«Aga kui nüüd tervikuna vaadata sedagi, et organisatsioon, mille direktor ütles mõne päeva eest avalikult kõigile, et nad on 66 miljoni krooniga miinuses, on nüüd käivitanud sellise ülikalli projekti, siis mina ei saa enam millestki aru,» märkis Lang.
Langi hinnangul on teletootjate liit täiesti arusaadavalt ETV käitumise peale verine, sest liit esindab kümmet tootjat, kes kõik tahaksid riigitellimusi juurde saada. «Kuid praegusel juhul sisuliselt määrati, mitte ei valitud seda tootjat,» ütles Lang, pidades sellist olukorda ohtlikuks, isegi korruptsiooniohtlikuks.
«Kui kõik need kurioosumid kokku võtta, siis ongi meil üks järjekordne avalik-õiguslik struktuur, mis lihtsalt ei täida ühtegi seadust, ja ei ole ka mingit jõudu, mis sunniks teda seadust täitma,» sõnas ta.
1. aprillist jõustuv uus riigihangete seadus annab ETV-le kallite projektide soetamisel veelgi rohkem vabadusi, sest välistab avalik-õigusliku ringhäälingu programmi puudutavate hangete korraldamise.