Kingitused nõrgematele tõid neiule tunnustuse

Hiiumaa neiu Reili Rand nimetati eile kõigi noorte inimeste eeskujuks. Foto: Peeter Langovits

Eile toimus Eesti Riiklikus Nuku- ja Noorsooteatris noortekonverents «Lahe koolipäev 2009», kuhu kogunes 600 noort üle Eesti. Tunnustati eeskujulikke noori ning tähtsaima, «Hea eeskuju» tiitli pälvis Hiiumaa tüdruk Reili Rand.

«Kui kaasaegne meedia võib aidata igaühel staariks tõusta, siis meie otsime ja tõstame esile neid noori, kellel on tõeline sisu,» võttis riigikogu esimees Ene Ergma eile kokku konkursi mõtte.

«Hea eeskuju» preemiaga soovitakse tunnustada ja tänada noori, kes on oma kodukandi või kaaslaste hüvanguks teinud tegusid, mis on mõjutanud positiivselt kohalikku elu ja pälvivad tähelepanu. Reili Rannale tõi tunnustuse mullu jõulude ajal alustatud heategevusprojekt.

«Kinkisime Viljandi lastekodule, Kärdla puuetega laste keskusele ja Vidruka koolile kingipakke,» selgitas Käina gümnaasiumi abiturient Rand.

Andmise rõõm on suur

«Kõik sai alguse sellest, kui mu klassivend küsis, miks me jõulukinke omavahel välja loosime, ja pakkus, et kingid võiks hoopis lastekodule kinkida.» Rand võttis lausest tuld ja tema eestvedamisel koguti lastekodulastele kinke nii tema klassist, koolist kui kogu Hiiumaalt.

«Kui käisime kingitusi viimas, küsiti minu käest, kas mul kahju pole, et ise kingitust ei saanud,» meenutas Rand.

«Saime tohutu emotsionaal­se ja hingelise kingituse. See tunne, kui saad neil kas või ühe päeva paremaks teha, ületab kõik,» kinnitas neiu.

Ranna sõnul soovis ta, et projekt ei jääks ühekordseks, mistõttu mõeldi, kuidas veel aidata saaks. «Näiteks oleme lastekodulastel Viljandis külas käinud ja nemad meil Hiiumaal,» ütles Rand.

Kandidaate «Hea eeskuju» tiitlile oli 96. «See on väga suur au ja motiveerib edasi tegutsema, kuigi ma pole selliseid asju kunagi tunnustuse pärast teinud,» nentis tüdruk.

Lisaks auväärsele tiitlile kaasneb auhinnaga 20 000-kroonine stipendium, mis on mõeldud noore inimese edasiõppimise toetamiseks. Näiteks õpingute alustamiseks ülikoolis või täiendusõppeks huvikoolis.

«Ma ei ole jõudnud mõelda, mida sellega teha. Usun, et leian hea rakenduse,» sõnas Rand. Lisaks heategevusele aitab Rand kodukohas üritusi korraldada ja laulab kooris.

Tänavune noortekonverents algas rongkäiguga Vabaduse väljakult. Noored pandi näitlejate etteastete kaudu juurdlema mitmete valikute üle, mis neil elus ees seisavad.

Näiteks tuli vastata küsimusele «Kas Eesti või välismaa?». Nagu hiljem selgus, märkisid «välismaa» 182 noort ning «kodumaa» 299 noort.

«Muidugi võiks välismaale minna, et ennast arendada ja silmaringi laiendada,» lausub ka Rand, kelle kindel eesmärk on minna kõrgkooli õppima sotsiaaltööd. «Aga mina tulen kindlasti tagasi.»

Silmaringi tuleb laiendada

Ka mitmete teiste noortega vesteldes selgub, et soov võtta suund välismaale on päris levinud. Näiteks Pärnu hansagümnaasiumi abituriendid Aleksander Rabi ja Kaspar Rabbi nentisid, et neil mõlemal on kindel plaan välismaale õppima minna.

«Selleks, et saada keel selgemaks ja näha, mis mujal toimub,» ütles Rabbi. Mõlemal noormehel on siiski mõttes Eestisse tagasi tulla.

Põletavaid küsimusi oli teisigi. Näiteks pidasid konverentsil elava debati maha psühholoog Voldemar Kolga ja luuletaja Contra. Teemaks oli «Kas küla või linn?».

Rand märkis, et enamikule noortele meeldib linnas rohkem, ning seda kinnitavad ka pärnakad Rabbi ja Rabi.

«Ise ei oskagi öelda,» lausub Rand. «Maakoha eelis on see, et seal on turvaline ja kõik tuttav. Samas on see vahest väsitav, kui kõik kõiki teavad.»