Sel suvel pilootprojektina Tallinn-Keila-Paldiski maanteel proovitud uus teekattemärgistus vähendas ohtlikult lühikese pikivahe hoidjate arvu kuni 40 protsenti.
Uus teemärgistus suurendas autode pikivahet
Maanteeameti teatel tuvastati enne ja pärast teekattemärgistuse panekut, et pärast teekattemärgistuse saamist vähenes sel maanteelõigul ohtlikult lühikeste, 0,5-1,5-sekundiste pikivahede osakaal olenevalt mõõtmispunktist 7,3 - 40,1 protsenti.
Kevadel Tallinn-Keila-Paldiski maanteele kantud ohutu pikivahe hoidmist hõlbustava teekattemärgistuse mõju ja sõidukijuhtide käitumise uurimiseks tehti enne ja pärast üle 1500 tunni mõõtmisi ja jälgiti pikivahesid ligi 300 000 korral.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul on varasemad uuringud näidanud, et Eestis hoiab ebapiisavat, alla 2-sekundist pikivahet tervelt 34 protsenti sõidukijuhtidest.
«See on ka põhjus, miks tagant otsasõidud on kõige sagedasem liiklusõnnetuse liik Eestis,» selgitas Ernits. «Eelmisel aastal sõideti Eestis tagant otsa ühekokku umbes 8000 korral, mille tulemusel tekkinud kogukahju küündis 200 miljoni kroonini.»
Sarnane märgistus ka teistele teedele
Maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane kinnitusel näitavad pilootprojekti tulemused, et liiga lühikese pikivahe põhjuseks on sageli sõidukijuhi oskamatus eesoleva sõiduki kaugust õigesti hinnata.
Tema hinnangul tulekski propageerida pikivahe hindamist aja põhjal ning viia pikivahe läbimise aja määratlus sisse ka liiklusseadusesse. «Samuti on spetsiaalset pikivahe hoidmise teekattemärgistust vaja laiendada ka teistele tiheda liiklusega maanteedele.»
Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna politseidirektori Tarmo Miilitsa hinnangul võiks teedemärgistus edaspidi arvestada pikivahe ohutu läbimise ajaks 3 sekundit, sest Eesti heitlikke ilmaolusid arvestades oleks just see optimaalne pikivahe.