Pangad ja liisingufirmad on sel aastal järsult aktiviseerinud laenude andmist. Turule on tuldud uute toodetega, järjest leebemaks muutuvad laenutingimused, kirjutab Äripäev.
Viimase aja trendina on pangad peatähelepanu suunanud eraisikule. Uued laenutooted, millega on turule tuldud vahetult enne jõule toimuvat osturallit, on selge eesmärgiga. Soodsate krediidivõimalustega meelitatakse inimesi aasta soodsaimal tarbimisperioodil pangale kasumit teenima. Uute laenutoodete krooniks on Ühispanga Soovilaen, mille puhul soetatav asi või objekt ei ole fikseeritud. Laenutingimused on väga soodsad, ligilähedased elamuasemelaenuga. Ehk teisisõnu, ma võtan pangast odavat laenu ja hiljem mõtlen, mida ma sellega peale hakkan. Vägisi tõmbuvad paralleelid legendidega mõne aasta taguse olukorra kohta Soomes, kus inimene läks panka sooviga saada paarikümne tuhande marga suurust laenu, pangast väljus aga poole miljoni marga suuruse laenulepinguga. Laenuvõtmise hoogustamine on tekitanud analüütikute hulgas diskussiooni selle üle, kas laenuvõtmisega ei minda liiale ja kas ei ole kordumas 1997. aasta. Majanduskasvu tingimustes, kus palgad kasvavad, on iseenesest loomulik, kui inimesed oma elujärge parandavad. Lõppkokkuvõttes kasvab sellega nende töövõime ja efektiivsus, mis toob kasu nii inimese tööandjale kui ka riigile. Kui aga võrrelda keskmise palga ja eraisikutele antud laenuportfelli dünaamikat, torkab silma, et sellel aastal on laenuportfell kasvanud palkadest kiiremini. Samasugune tendents oli ka 1997. aasta suvel-sügisel. 1998. aasta algusest 1999. aasta suveni kasvasid palgad ja laenud enam-vähem võrdse tempoga. Kas eraisikute laenukoormuse selline kasv ei muutu liiga ohtlikuks?