/nginx/o/2008/08/21/67252t1h24b1.jpg)
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep lubab, et seadusesäte, mis näeb ette julgeolekukaalutlustel riigiasutuste kontaktteabe võrgulehel avaldamata jätmise võimaluse, võetakse ennetava kontrolli alla, kuna selle kohaldamine on hinnanguline ning risk liigagaraks ehk rumalaks rakendamiseks on olemas.
Postimees.ee küsimusele, kas isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõus ettenähtav võimalus piirata avalikku ligipääsu riigiasutuste kontaktandmetele on otstarbekas, vastates nentis Peep, et riigikogus menetletav seaduseelnõu näeb tõepoolest ette, et valitsusasutus võib jätta riigi julgeoleku kaalutlustel oma võrgulehel avaldamata teatud osa kontaktteabest – nimelt ametnike nimed, ametijuhendid, haridusandmed, samuti nende telefoninumbrid ja e-posti aadressid, aga seda viimast siis, kui on avaldatud struktuuriüksuse telefonid ja e-posti aadressid.
«Jutt on teabest, mida peab asutus ise oma võrgulehel avaldama ja uuendama, antud eelnõu sõnastus ei piira sama teabe väljaküsimist teabenõude korras,» täpsustas Peep.
«Avaliku teabe järelevalveasutus ei teosta kontrolli riigisaladuseks oleva teabe üle – näiteks on riigisaladuseks kapo ja teabeameti koosseis. Eelnõu kohaselt käib julgeolekukaalutlustel kontaktteabe võrgulehel avaldamata jätmine aga jätkuvalt avaliku teabe seaduse alla, seega ka meie järelevalvepädevuse alla,» selgitas Peep.
«Ma ei ole näiteks nõus väidetega, et e-posti aadresse ei saa praegu selle pärast avaldada, et ehk kunagi tuleb küberrünne – see on praegu hüpoteetiline, mitte reaalne risk, mis ei välista, et olukorra muutudes riskihinnangud muutuvad,» sõnas Peep.
«Olen kohtunud asjassepuutuvate ministeeriumide kantsleritega ning selgitanud, et selle sätte rakendamisel peavad nad tegutsema meiega eelnevalt kokku lepitud raamides. Samuti ei lase me seda sätet rakendada asutustel, kellel otsene seos riigi julgeolekuga puudub,» kinnitas andmekaitse inspektsiooni juht.