/nginx/o/2009/08/27/226822t1h4709.jpg)
Üheksa aastat tagasi sigarettide salaveos süüdistatuna kinni peetud Eesti autojuhilt nõuab Saksa riik alusetult miljoneid kroone, kuid Eesti ametnikud ei ole suutnud teda kaitsta, avalikustas ETV saade «Pealtnägija».
Saksamaa nõuab eestlaselt miljoneid kroone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaal Hammaste külas elavalt Aivo Piirsoolt nõutakse müstiliselt tekkinud hiigelvõla katteks 6,7 miljonit krooni, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».
Üheksa aastat tagasi elas terve Eestimaa Aivole kaasa, kui Saksamaal süütult vahistatud rekkajuhile, kes lõpuks õige mehena välismaa türmist koju naise ja laste juurde lasti. Õnnesärgis sündinud rekkajuhist räägiti pool aastat jutti. Ja siis unustati, sest lugu lõppes hästi ja jutt sai otsa. Nüüd, kaks nädalat tagasi, tuletas vana asi end taas meele. Väga karmil ja ootamatul moel.
«Noh, nagu tavaliselt, minnakse poodi või tanklasse autot tankima või süüa ostma, hakkad kaardiga maksma ja sul ei ole seal peal piisavaid vahendeid. Ja kui internetipangast vaatasin, siis oli mul arvel miinus 6,7 miljonit,» rääkis Aivo Piirsoo.
Maksu- ja tolliamet arestis Piirsoo arved, sest Saksa riik nõuab mehelt koos viivistega kokku üle 10 miljoni krooni salasigarettide eest, mis tema veoki koormast 2000. aastal leiti. Aastaid kestnud kohtuvaidlused on eestlasele lõppenud kaotusega. Ja ta peab maksma. Teda päästa üritanud tippadvokaat aga tahab, et Aivo lugu jõuaks parlamenti kui piinlik näide, kui abitu on Eesti riik oma kodanike kaitsmisel.
«Ilmselt oli tegemist Saksa bürokraatia, sellise masinavärgi pööramiskiirusega,» rääkis Aivo Piirsoo kaitsja vandeadvokaat Siim Roode. «Ehk siis jõudis ühel hetkel kätte see päev, kus hakkas see maksenõue aeguma ja siis tolli- ja maksuameti kolleegid Saksamaal avastasid, et ohhoo, et vaadake, Eesti on vahepeal ühinenud Euroopa Liiduga, meil on siin võimalus esitada rahvusvaheline või ametialane abipalve, et vaatame, mis saab. Ja nii see läkski. Saadeti see siia ja Eesti maksu- ja tolliamet saatis hoolika postiljonina selle edasi, süvenemata sellesse, kas ja millised tagajärgi see isikule kaasa toob.»
Kui Piirsoo endine tööandja palkas advokaadi, kes püüdis Saksamaal maksuotsust vaidlustada, oli kaebuse esitamise tähtaeg möödas. Kui Siim Roode nõudis tähtaja pikendamist, öeldi et see on võimatu, sest rekkajuhi sakslasest kaitsja olla 2000. aastal juba makseotsuse kätte saanud. Veel enam - apelleerimise tähtaeg oli siis, kui Aivo teist kuud türmis istus.
Aastaid kestnud kohtuvaidlus löödi sel kevadel Saksamaal lõplikult lukku. Eestlased kaotasid ja nõue jäi jõusse. Tänaseks on maksuamet sakslaste palvel võlale kruvinud veel üle kolme miljoni krooni viivist otsa. Kuid mida on riik oma kodanikku kaitseks teinud ehk kuidas on maksuametnikud Aivot aidanud?
«Need ametnikud, kellega mina olen telefoni teel suhelnud, väidavadki seda, et mina ise pean selle asja korda ajama Saksa riigiga,» rääkis Piirsoo.
«Kui üldistada, siis me võime öelda, et me oleme vahendajaks pooleks, sest võla sissenõudmisel vastavalt siis sissenõudmise direktiivile me ei tohi eristada meie riigi nõuet ja välisriiginõuet,» ütles maksu- ja tolliameti talituse juhataja Kerly Lillemets. «Mis tähendab seda, et me peame selle võla sisse nõudma ühtsetel alustel.»
Sakslased võivad Eesti maksuametnikega tõsiselt rahule jääda. Nad olid koguni nii usinad, et saatsid Piirsoole edasi kogu Lääne partneritelt tulnud posti. Muuseas ka ankeedid, kus sakslased küsisid eestlastelt, kui edukaks nad hindavad koostööd maamehelt 10 miljoni nõudmisel.
Piirsoo juhtum näitab kätte ohtlikku vaakumit Eesti seadustes. Näiteks kui kurjategijate puhul otsustab kohus, kas vahistamine ja Eestist väljasaatmine välisriigi palvel on põhjendatud, siis tavalise haldusasutuse ehk Saksa tolliameti maksunõue kuulub täna täitmisele ilma kohtuta ja võimaluseta sellele vastu vaielda. Mida Saksamaa ütleb, seda Eesti peab tegema.
«Ma usun, et see tänane lugu peaks siiski ja võiks kindlasti jõuda parlamenti, kus tuleks kaaluda, et kas on Eesti põhiseadusega kooskõlas olukord, kus Eestis täidetakse igasuguse kohtuliku kontrollita välisriigi haldusorgani haldusakte,» ütles vandeadvokaat Siim Roode.
Kõige enam kurvastab Aivot fakt, et maksu- ja tolliamet laiutab abitult käsi hoolimata sellest, et nemad ise plommisid üheksa aastat tagasi salasuitsuveose, mis mehele kümnemiljonilise võla tekitas. Vastutama peab ta aga üksinda. Mis on lahendus? Ainus pääsetee on eraisiku pankrot, sest 11 000 kroonise kuupalgaga truu riigiteener ja päästeametnik Aivo ei suudaks seda summat isegi Bingo Loto megavõidu puhul ära tasuda.