/nginx/o/2009/04/22/167068t1h9f49.jpg)
Justiitsminister Rein Lang lükkas tagasi arvamuse, nagu võiks riigikogus menetlusel olevad seadusemuudatused anda kõigile riigiasutustele õiguse julgeolekuohule viidates vabalt oma töötajate kontaktandmeid salastada.
Lang: julgeolekuohu vältimine ei tekita vaikivat ajastut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julgeolekualase informatsiooni avalikustamisele piirangute panemine ei tekita tema sõnul kuidagi mingit vaikivat ajastust.
«Avaliku teabe seadus on tehtud loogikaga, et kõik juurdepääsupiirangud on vaidlustatavad. Kui näiteks sotsiaalministeerium läheb meeltesegaduses piiranguid kehtestama julgeolekukaalutlustel, on need kõik ju ümber lükatavad menetluse käigus,» väitis Lang.
Tema sõnul ei ole praegu näiteks kaitseministeeriumil seaduslikku alust riigikaitselist infot avalikkuse eest varjata ja nad peaks selle justkui veebi üles riputama.
«Muutuv maailm tingib selle, et me ei saa kõike Eesti ja NATO kaitsevõimet puudutavat informatsiooni veebi välja panna ja teha sellega enda vastaste elu ülimalt lihtsaks,» sõnas Lang.
Seadusemuudatus annab valitsusasutustele riigi julgeoleku huvides võimaluse kehtestada juurdepääsupiirang koosseisudele ning ametnike andmetele nagu ees- ja perekonnanimi, haridus ja eriala, telefoninumbrid ja elektronpostiaadressid. Sel juhul tuleb veebilehel avaldada vaid asutuse struktuuriüksuste üldtelefonid ja üldised e-posti aadressid.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus selgitas, et sätte mõte on anda valitsusasutustele õigus julgeolukaalutlustel eemaldada kodulehelt teenistujate andmed, mis reeglina peavad olema aktiivselt avalikud.
«Seejuures ei saa oht julgeolekule olla ebamäärane, vaid peab olema reaalne,» rõhutas Kõmmus.
Seetõttu ei saa eelnõus kavandatud sättele tuginedes võtta näiteks mõni ministeerium maha kõikide oma ametnike andmeid põhjendusel, et ehk millalgi tulevikus toimub küberrünnak. Ning juhul, kui reaalne oht julgeolekule tõepoolest eksisteerib, siis tuleb lisaks hinnata juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjendatust eri ametikohtade ja struktuuriüksuste lõikes.
Kõmmus kinnitas, et sättele võivad vajadusel tugineda tõepoolest kõik valitsusasutused. Selgituseks lisas ta, et kohalikud omavalitsused ei ole valitsusasutused.