Kalle Muuli, Postimees
Teeme ise ETV eelarve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal Eesti Televisiooni rahastamise põhimõtete üle taas puhkenud mõttevahetus, mis on kestnud viljatult juba 7-8 aastat, näib nii lootusetu ettevõtmisena, et otsustasin ETV juhtidele tuleva aasta eelarve kohta esitada kõigest mõne hästi lihtsa küsimuse.
Kui palju maksab ETV omasaate tund? Kui palju maksab hankesaate tund? Kui palju maksavad konkreetsed saated - «Aktuaalne kaamera», «Brauser», «Avatud toimik» jms?
Nädalapikkusest küsimisest hoolimata ei saanud toimetus ETV juhtkonnalt paraku ühtki konkreetset vastust, kui mitte pidada vastuseks teadet, et ETV saab neile küsimustele vastata alles pärast eelarve kinnitamist.
Niisiis: ETV saab tuleval aastal riigieelarvest ligi 100 miljonit krooni rahva raha, lisaks veel 26-27 miljonit krooni reklaamiraha, kuid me ei tea, mis me selle raha eest Eesti Televisioonilt saame.
Maakeeli tähendab see põrssa ostmist kotis.
Rahandusasjamehed ütlevad peenemalt: eelarve ei paista läbi.
Võttes aluseks erakanalite keskmised kulud omasaadetele (30 000 krooni tund) ja hankeprogrammile (2500-3000 krooni tund), saab ka peast arvutades kokku lüüa ETV järgmise aasta kulutused:
1. Omatoodang (1300 tundi aastas, 3,5 tundi päevas) - 39 mln kr
2. Uudised (550 tundi aastas, 1,5 tundi päevas, eesti ja vene k) - 9 mln kr
3. Hankeprogramm (2550 tundi aastas, 7 tundi päevas) - 7 mln kr
4. Sport (350 tundi aastas, 1 tund päevas) - 5 mln kr
5. Ringhäälingu saatekeskus - 14 mln kr
6. Muud kulud (admin jms) - 10 mln kr
Kokku seega kõigest 84 miljonit krooni ilma kübetki kõlvatut reklaami müümata ehk täpselt sama summa, mille kohta ETV juhatuse esimees Aare Urm teatas, et selle eest pole võimalik korraliku omasaadete programmiga rahvustelevisiooni teha.
Kas kolm ja pool tundi omasaateid õhtu kohta on tõesti vähe? Või ei piisa uudiste ettelugemiseks pooleteisest tunnist?
Miks siis ometi raiskamist ei lõpetata? Sest ETV-l pole omanikku, kes raha loeb.
Valitsus ja ministeeriumid ei saa teha muud, kui jagada ringhäälingunõukogule soovitusi, mida nõukogu ei kavatsegi täita.
Ringhäälingunõukogu omakorda ei suuda ETVd juhtida kui omaniku esindaja, sest nõukogu liikmed ei vastuta tegelikult millegi eest.