ETV rahaprobleemide jätkumisel kaalub Aare Urm lahkumist

ETV tegevjuht Aare Urm ei mõista, miks moodustati uus ringhäälingunõukogu Eesti Televisiooni tegevjuht Aare Urm kaalub ameti mahapanemist, juhul kui poliitilised jõud ei jõua telemaja edasise rahastamise põhimõtetes selgusele ning jätkavad lubaduste silte viibutades hämamist.

Eesti Televisiooni juhatuse esimees Aare Urm tunnistas Postimehele, et ta pole nõus jätkama sellise telekanali juhina, mis eelarvekitsikuse tõttu on sunnitud loobuma avalik-õiguslikust programmist ning keskenduma vaid kommertsile.

Võimalik must stsenaarium ähvardab aga ETV ekraanilt viia kümned omasaated.

Avalik-õiguslikku pole

«Järgmiseks aastaks riigitoetusena ETV-le antavast 84 miljonist kroonist piisaks ainult eestikeelsete uudiste ja hankeprogrammi edastamiseks, kuid neljandat kinokanalit meile juurde vaja ei ole,» nentis Urm.

Seetõttu pole Urm kindel, kas ta jätkab ka aasta pärast samal toolil, sest pole nõus raiskama maksumaksja raha kommertsprogrammi edastamiseks. «See oleks kuritegu maksumaksja suhtes,» tähendas ETV tegevjuht.

Urm märkis, et nii võimuliidu kui ka opositsioonipoliitikud teevad avalik-õigusliku ringhäälingu ümber keerleva halva mängu juures head nägu ja jätkavad lubaduste täitmise asemel hoopiski hämamist ning oma populistlike eesmärkide täitmist.

Nii näiteks tegi Urm ringhäälingunõukogu kaudu Riigikogu rahanduskomisjonile taotluse täiendava 20 miljoni krooni eraldamiseks ETV tuleva aasta eelarvesse.

Kõik hämavad

Rahanduskomisjon otsustas sel nädalal viie poolt- ja seitsme vastuhäälega taotlust mitte rahuldada.

Järgmisel päeval esitasid aga otsekui rahanduskomisjoni otsusest mitteteadlikud kuus keskfraktsiooni saadikut eelnõu 20 miljoni krooni lisamiseks ETV ja 10 miljoni krooni lisamiseks Eesti Raadio tuleva aasta eelarvesse.

Ka Riigikogus ei leidnud see ettepanek toetust, sest rahaeraldamise poolt oli 27 ning vastu 37 saadikut, kusjuures vastu olid võimuliidu saadikud.

Samas tegi koalitsiooninõukogu esimees Andres Tarand ETA vahendusel teatavaks, et ETV ja Eesti Raadio võivad raha juurde saada, kui rahandusministeeriumi uus tuluprognoos seda lubab.

«Kõik toetavad, aga keegi ei hääleta poolt,» oli Urm nõutu. «Ja see ongi häma. Kuid ilmselt on selline olukord poliitilistele jõududele kõige enam vastuvõetavam, sest nii saab ETVd iga hinna eest sõltuvuses hoida,» tähendas Urm.

Ta lisas, et Eestis ei ole avalik-õiguslikku televisiooni selle mõiste euroopalikus tähenduses, sest ETV finantseerimine pole sõltumatu ning kõik telejaama puudutav on sõltuv poliitikute suvast.

Tema sõnul väljendub poliitikute ebamäärasus ka nende käitumises, mis puudutab mõne nädala eest valitsuse kabinetiistungil ETV-le lubatud kuue miljoni krooni suurust toetust, mida telekanal pole siiani näinud.

Kinnine ring

Valitsuse pressinõuniku Priit Põikliku sõnul võeti valitsuse kabinetiistungil vastu kõigest poliitiline otsus, millel ei ole juriidilist jõudu. Millal valitsus langetab juriidilist jõudu omava otsuse, sõltub Põikliku kinnitusel kultuuriministeeriumist.

Urm ütles, et kultuuriministeerium soovitas temal hoopiski rahandusministeeriumiga suhelda.

«Kuid ringhäälinguseadus ei luba mul otse nendega suhelda - selleks on ju ringhäälingunõukogu, kellele ma olen teinud ka kirja, et nad pöörduksid õigete organite poole,» rääkis Urm.

Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar polnud aga Urmiga nõus.

«Kui valitsus on oma kabinetiistungil otsuse teinud, siis on see ennekõike härra Urmi isiklik mure, kuidas see raha kätte saada, ja ma ei usu, et pankurikogemusega mees ei saaks sellega hakkama,» rääkis Sinissaar.

Urm ei mõista, miks moodustati kevadel uus ringhäälingunõukogu, korraldati konkurss ETV juhatuse esimehe kohale, anti hulga lubadusi, peeti terve rida tõsiseid koosolekuid, kuid mingit tulemust sellest tänaseni näha ei ole.

ETV raskused ei lõpe

• Eesti Televisioon saab 2001. aastal riigilt 84 miljonit krooni.

• 50 miljonit krooni kulub ainuüksi laenude tagasimaksmiseks, saadete edastamiseks ringhäälingu saatekeskuse võrgu kaudu ning reorganiseerimiskuludeks.

• 13 miljonit maksab uudisteprogramm, 4,4 miljonit rahvusvahelised spordiprogrammid, 7 miljonit hankeprogrammid (filmid, sarjad), ülejäänu lubab ETV-l toota tühise osa lastesaadetest ja venekeelsetest saadetest.

Allikas: ETV juhatuse esimees Aare Urm