Ta lisas, et Eestis ei ole avalik-õiguslikku televisiooni selle mõiste euroopalikus tähenduses, sest ETV finantseerimine pole sõltumatu ning kõik telejaama puudutav on sõltuv poliitikute suvast.
Tema sõnul väljendub poliitikute ebamäärasus ka nende käitumises, mis puudutab mõne nädala eest valitsuse kabinetiistungil ETV-le lubatud kuue miljoni krooni suurust toetust, mida telekanal pole siiani näinud.
Valitsuse pressinõuniku Priit Põikliku sõnul võeti valitsuse kabinetiistungil vastu kõigest poliitiline otsus, millel ei ole juriidilist jõudu. Millal valitsus langetab juriidilist jõudu omava otsuse, sõltub Põikliku kinnitusel kultuuriministeeriumist.
Urm ütles, et kultuuriministeerium soovitas temal hoopiski rahandusministeeriumiga suhelda.
«Kuid ringhäälinguseadus ei luba mul otse nendega suhelda - selleks on ju ringhäälingunõukogu, kellele ma olen teinud ka kirja, et nad pöörduksid õigete organite poole,» rääkis Urm.
Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar polnud aga Urmiga nõus.
«Kui valitsus on oma kabinetiistungil otsuse teinud, siis on see ennekõike härra Urmi isiklik mure, kuidas see raha kätte saada, ja ma ei usu, et pankurikogemusega mees ei saaks sellega hakkama,» rääkis Sinissaar.
Urm ei mõista, miks moodustati kevadel uus ringhäälingunõukogu, korraldati konkurss ETV juhatuse esimehe kohale, anti hulga lubadusi, peeti terve rida tõsiseid koosolekuid, kuid mingit tulemust sellest tänaseni näha ei ole.
Eesti Televisioon saab 2001. aastal riigilt 84 miljonit krooni.
50 miljonit krooni kulub ainuüksi laenude tagasimaksmiseks, saadete edastamiseks ringhäälingu saatekeskuse võrgu kaudu ning reorganiseerimiskuludeks.
13 miljonit maksab uudisteprogramm, 4,4 miljonit rahvusvahelised spordiprogrammid, 7 miljonit hankeprogrammid (filmid, sarjad), ülejäänu lubab ETV-l toota tühise osa lastesaadetest ja venekeelsetest saadetest.
Allikas: ETV juhatuse esimees Aare Urm