Tehnikaspordi valitsejaks aitab anne ja kõva töötahe

Michael Schumacher Foto: PA Wire

Mitmed tehnikasporti skeptiliselt suhtujad ei pea mootoritega seotud alasid päris spordiks, kuna liiga palju olevat kinni küsimuses, kas tehnika peab vastu või mitte. Ometi tunneb maailm selliseid mehi, kes alasid ainuisikuliselt aastaid valitsenud. Kas edu sõltub tõepoolest ainult õnnejumalanna naeratuses, uurib Oliver Lomp.

Töökas Michael Schumacher

Seitsmekordset vormel-1 maailmameistrit Michael Schumacherit teab isegi spordikauge inimene. Juba oma esimesel hooajal 1992. aastal näitas noor sakslane, et temas on midagi erilist, kui sai kokkuvõttes 3. koha. Kolme aasta pärast oli ta juba kahekordne maailmameister ning siirdus Benettonist Ferrarisse, et taastada itaallaste endine hiilgus. Neli aastat tal see ei õnnestunud, kuid uut aastatuhandet valitses ta täielikult, tulles viis korda järjest veenva ülekaaluga maailmameistriks.

«Vormel-1s on kõik head sõitjad, kuid kindlasti on Schumacher väga töökas, distsiplineeritud ja motiveeritud hästi tegutsema,» tõi 90ndate lõpus USAs ilma teinud vormelimees Rain Pilve näiteid. «Lisaks muidugi kaasasündinud andekus.»

Paljud on üritanud Schumacheri legendi staatust raputada, öeldes, et tema masinad olid teistest lihtsalt peajagu üle ning võidud olid vaid vormistamise küsimus. Pilve ei salanud, et hea auto on sakslase karjääris kindlasti oma osa mänginud.
«Väga tähtis on sattuda õigel ajal õigesse kohta,» kinnitas Pilve.

Lõppenud hooaja keskpaiku sai Ferrari piloot Felipe Massa vigastada ning vormelimaailm oli lähedal, et Schumacher võinuks rajale naasta. Kuigi kaelavigastuse tõttu jäi ta naasmine ära, võinuks Schumacher Pilve sõnul olla etappidel arvestatav jõud.

«Kui ei ole just väga suur paus sees olnud, siis ei kao oskused kuhugi,» arvas Pilve. «Juba testidel näitas ta, et on väga kiire.»

Analüüsiv taktik Valentino Rossi

Kes vähegi mootorite maailmast midagi jagab, teab itaallasest ringrajasõitja Valentino Rossi nime. Tundub uskumatu, et praegu vaid 30-aastasel mehel on üheksa MM-tiitlit. Juba 1997. aastal krooniti Rossi 125-kuupsentimeetristel tsiklitel sõitjate seas ilma parimaks, kaks aastat hiljem lisandus kraadi võrra kõvem tiitel (250 cm³), veel kahe aasta pärast 500 cm³ tiitel ning edasi juba neli järjestikust Moto GP tiitlit.

«Kuna ta oskab suurepäraselt võistlust analüüsida, teab ta peaaegu alati ette, kas ta võidab või mitte,» märkis endine ringrajasõitja ja praegune koolitaja Hanno Velt, kelle sõnul on Rossi suurepärane taktik. «Ta analüüsib ringiaegu ning ei pruugi konkurendile järele jõudes kohe meeleheitlikult mööda sõita. Tihtipeale passib ta mõne ringi sabas ning läheb siis oma teed.»

Tasub mainida, et motivatsioonipuuduses siirdus Rossi sõitma Hondast nõrgemasse Yamahasse, kuid ka seal ei leidunud talle vastast.

«Varem oli Yamaha üsna halb tsikkel. Ei püsinud hästi teel. Rossi valis meelega põneva väljakutse ning nüüd on Yamaha üks paremaid,» teadis Velt rääkida.

«Paha poisina» tuntud Rossi edutee sai küll 2006. aastal otsa, kuid võitude teele naasis ta mullu ning kindlustas oma valitseja staatust ka tänavu. Küll aga ennustab Velt, et tuleval aastal saab itaallasel olema raske tiitlit kaitsta.

«Noor Jorge Lorenzo on tagant väga vihaselt tulemas,» arvas Velt, kelle sõnul on Rossi sõidustiil mõnevõrra vananenud. «Lorenzo kasutab kurvist otse väljakiirendamist, kuid Rossil pole seda stiili lihtne üle võtta. Siiamaani on Rossi kompenseerinud selle lühikese pidurdusteekonnaga ning ta teeb enamiku möödasõidud pidurdamisel.»