Mitmed tehnikasporti skeptiliselt suhtujad ei pea mootoritega seotud alasid päris spordiks, kuna liiga palju olevat kinni küsimuses, kas tehnika peab vastu või mitte. Ometi tunneb maailm selliseid mehi, kes alasid ainuisikuliselt aastaid valitsenud. Kas edu sõltub tõepoolest ainult õnnejumalanna naeratuses, uurib Oliver Lomp.
Tehnikaspordi valitsejaks aitab anne ja kõva töötahe
Töökas Michael Schumacher
Seitsmekordset vormel-1 maailmameistrit Michael Schumacherit teab isegi spordikauge inimene. Juba oma esimesel hooajal 1992. aastal näitas noor sakslane, et temas on midagi erilist, kui sai kokkuvõttes 3. koha. Kolme aasta pärast oli ta juba kahekordne maailmameister ning siirdus Benettonist Ferrarisse, et taastada itaallaste endine hiilgus. Neli aastat tal see ei õnnestunud, kuid uut aastatuhandet valitses ta täielikult, tulles viis korda järjest veenva ülekaaluga maailmameistriks.
«Vormel-1s on kõik head sõitjad, kuid kindlasti on Schumacher väga töökas, distsiplineeritud ja motiveeritud hästi tegutsema,» tõi 90ndate lõpus USAs ilma teinud vormelimees Rain Pilve näiteid. «Lisaks muidugi kaasasündinud andekus.»
Paljud on üritanud Schumacheri legendi staatust raputada, öeldes, et tema masinad olid teistest lihtsalt peajagu üle ning võidud olid vaid vormistamise küsimus. Pilve ei salanud, et hea auto on sakslase karjääris kindlasti oma osa mänginud.
«Väga tähtis on sattuda õigel ajal õigesse kohta,» kinnitas Pilve.
Lõppenud hooaja keskpaiku sai Ferrari piloot Felipe Massa vigastada ning vormelimaailm oli lähedal, et Schumacher võinuks rajale naasta. Kuigi kaelavigastuse tõttu jäi ta naasmine ära, võinuks Schumacher Pilve sõnul olla etappidel arvestatav jõud.
«Kui ei ole just väga suur paus sees olnud, siis ei kao oskused kuhugi,» arvas Pilve. «Juba testidel näitas ta, et on väga kiire.»