/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/11/04/260705t1h7116.jpg)
Valitsus kavatseb oma homsel istungil heaks kiita Eesti konkurentsivõime kava, mis näeb riigi rahalise seisu parandamiseks muu hulgas ette pensioniea järkjärgulist tõstmist 2024. aasta lõpuks 65. eluaastani.
Valitsus upitab pensioniiga 65. eluaastani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensioniea tõstmine toimuks selliselt, et alates 2017. aastast kergitatakse nii naiste kui meeste pensioniiga aastas kolme kuu võrra. Konkurentsivõime kava heaks kiitmine veel pensioniiga automaatselt ei tõstaks, kuid see tähendaks, et valitsus võtab selle elluviimise ehk riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise oma plaanidesse.
Konkurentsivõime kava koos pensioniea tõstmisega on juba korra valitsuse kabinetiistungil läbi arutatud ning pensioniea nihutamist sellest plaanist toona välja ei võetud.
Pevkur sõnaaher
Kehtiva seaduse järgi saab pensionile 63-aastaselt, kuid erand on tehtud naistele, kes sündinud aastatel 1944–1952. Neil tekib pensionile mineku õigus varem. Meeste ja naiste pensioniiga võrdsustub just aastaks 2016.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ei tahtnud enne valitsuse istungit pensioniea tõstmisele hinnangut anda. Ta rõhutas, et hetkel ei ole valitsus teinud otsust pensioniea tõstmiseks.
«Eesmärk on algatada arutelu,» märkis ta. «Kui valitsus peab õigeks teemaga edasi minna, alustab sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga täiendavate mõjuhinnangute tegemist ning valitsusväliste partneritega põhjalike konsultatsioonide pidamist.»
Pevkur ütles, et Euroopa Liidu Nõukogu Barcelona tippkohtumisel aastal 2002 lepiti kokku, et Euroopas peaks pensioniiga olema 65 aastat. «Barcelonas kokkulepitu teostamiseks on vaja arutada, kuidas läheme edasi pärast 2016. aastat,» lisas ta.
Konkurentsivõime kava koos seal oleva pensioniea tõstmisega on kokku kirjutanud riigikantselei. Pensioniea tõstmise põhjendus on, et pensionäride arvu pidev suurenemine võrreldes töötajatega arvuga ähvardab pensionikassa tühjaks tõmmata ning sunnib riigil pensionideks raha võtma teiste valdkondade arvelt.
Pensioniea kergitamisega väheneb pensionäride arv ning suureneb töötajate arv. Hinnanguliselt väheneksid 2025. aastast alates riigi kulud pensionidele ligikaudu kaks miljardit krooni aastas.
Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees ja parlamendi sotsiaalkomisjoni liige Mai Treial ütles, et Rahvaliit kindlasti sellise pensioniea tõstmise plaaniga ei nõustu. «Vaadates meeste keskmist eluiga, jäävad väga paljud nendest juba praegu ilma pensionita, sest meeste eluiga jääb 65–67 aasta piirimaile,» lisas ta. «Pensioniiga ei tohi tõsta vähemalt seni, kuni ka meie inimeste keskmine eluiga on tunduvalt tõusnud ja jõudnud Euroopa Liidu keskmisele tasemele.»
Ka keskerakondlasest riigikogu liige ja kunagine sotsiaalminister Jaak Aab rõhutas seda, et meeste keskmine eluiga on hetkel niivõrd väike, et pensioniea tõstmisest esialgu rääkida ei saa.
Ka pensionisüsteemi asjatundja, Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik pidas õigeks pensioniea tõusu sidumist oodatava eluea arengutega. «Kui ükski poliitik ei oska täna öelda, milline on aastaks 2024 oodatav eluiga, siis kuidas osatakse täpselt öelda, milline peaks aastal 2024 olema pensioniiga?» märkis ta.
Madalas elueas ise süüdi
Samas ei pruugi valitsusliitu kuuluvad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) pensioniea tõstmist oodatava elueaga siduda, sest väidetavalt on eestlaste keskmine eluiga madal riskikäitumise tõttu. Nii on statistikaameti viimastel andmetel Eesti meestel 60-aastaselt oodatav eluiga 16,4 aastat ja 65 aasta vanuselt 13,6 aastat ehk mehed, kes elavad pensionieani, elavad reeglina veel kümme aastat.
Pensioniea tõstmise vajalikkust on mitmeid kordi avalikult rõhutanud riigikontrolör Mihkel Oviir, seda on seni toetanud ka tööandjate keskliit. Peaminister Andrus Ansip märkis aasta tagasi, et aastaks 2027 võiks analüütikute hinnangul pensioniiga olla Eestis 65 aastat ning aastaks 2035 võiks see olla 67 aastat.
Kommentaar
Mihkel Oviir
riigikontrolör:
Viitasin juba aasta tagasi oma kõnes riigikogu ees, et ei tohi oodata otsustega aastani 2016, mil naiste ja meeste pensioniiga võrdsustub, ja alles siis hakata mõtlema, mis edasi saab. Võimalik, et kui see 65. eluaasta märk on saavutatud, tuleb liikuda edasi ka 67. eluaastani.
Meie töötajate ja pensionäride suhtarv on täiesti paigast ära. Tahaksin teada, kust see raha tuleb, millega üha suurenevat pensionäride hulka ülal pidada. Kui pensioniiga ei taheta tõsta ja maksumaksjate ehk töökäte arvu ei suudeta hoida või suurendada, on paratamatuks alternatiiviks riikliku pensioni suuruse püsimine või selle vähenemine.
Eesti probleemiks on ka väga suur nende inimeste hulk, kes jäävad pensionile aastaid enne tegeliku pensioniea saabumist.
Teine argument, millega pensioniea tõstmise vastu sõditakse, on meeste lühike eluiga. Selle pikendamine on paljuski meie endi kätes – tehkem sporti, ärgem kuritarvitagem alkoholi, vaadakem ligimest ja maailma lahke pilguga. Ükski neist mõjutegureist ei sõltu inimese materiaalsest rikkusest või vaesusest.