Kas meil on venelastega probleem? Kas nendel on meiega probleem? Esmapilgul tundub, et ei ole. Aga kui hakata Eestis elavate inimestega pikemalt rääkima, selgub, et teema kütab kired väga kuumaks ning hoia alt, et üksteisele käsitsi kallale ei minda.
Tavaj, lahendame selle probleemi ära
Täna ja homme õhtul lahkavad Kanuti Gildi saalis lavastuses «Tavaj» eesti ja vene kogukonna küsimust Eestis kolm erineva kultuurilise taustaga kunstnikku.
Puhast eesti tõugu tantsija Päär Pärenson, tema venelannast ametiõde Alissa Šnaider ja Hollandist pärit multifunktsionaalne ja multikultuurne multimeediakunstnik Renzo van Steenbergen, kes saabus siia eelmisel sügisel Von Krahli Akadeemia projekti raames. Ja jäi.
Idee saigi alguse Steenbergenilt, kes tajus enda sõnul juba esimese paari Eestis oldud päevaga, et siin on tegu kahe erineva kogukonna ja keeleruumiga, kes omavahel eriti ei suhtle, mis teda väga hämmastas.
«Ja kui hakkasin sellest Mardiga (Mart Koldits) maal viina võttes rääkima, sain aru, kui kirglikult eestlased sellesse teemasse suhtuvad. Et tegelikult peituvad selle teema juured kusagil väga sügaval inimeste sees. See fenomen hakkas mulle väga huvi pakkuma, tahtsin sellest lavastust teha,» kõneleb Steenbergen.
Seejärel haaras ta projekti ka Šnaideri ja Pärensoni, kes kumbki ei saanud esmapilgul aru, milles Steenbergeni probleem õieti seisneb. Kuid eestlaste ja venelaste vaheliste erinevuste üle sügavamalt mõeldes omandas see küsimuse nende jaoks hoopis uudse lähenemisnurga.
«Selle üheksa kuu jooksul, mil me oleme seda lavastust teinud, on kõik täielikult muutunud,» kõneles Alissa.