Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Saksa kõurikute kasvatamine käib Eestis poolillegaalselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy


Jörg shokeeris Karksi elanikke naisterõivastes ringiliikumisega. Püromaanikalduvustega noormees tegi oma toa põrandale lõkke ning pidi pärast seda koju Saksamaale tagasi pöörduma - teda ei õnnestunud panna Eestis oma kombeid unustama.

Vaevalt nädala Viljandimaal Karksi vallas viibinud nooruk oli Saksa raskesti kasvatatavate noorte õigele teele pööramiseks loodud «Eriprojekt Eestile» juba teine ebaõnnestumine tänavu sügisel.

Samuti Karksisse paranema toodud Renè Peschel on praegu eeluurimiseks vahi all. Kodumaal ligi 200 autorüüstamise ja -ärandamise eest tingimisi karistatud nooruk pööras pärast ligi aasta kestnud ümberkasvatusprogrammi taas halvale teele.

Viljandi kriminaalhooldusametnik Mati Jassik ütles Postimehele, et kogu programm on täiesti illegaalne. Tema väitel pole ümberkasvatusprogrammil kooskõlastust kohtu kriminaalhooldusosakonnast, politseist ega ka kohalikult omavalitsuselt.

Noorte toomist ei reguleeri ükski leping. «See, mis neist lastest saab, ei huvita kedagi,» ütles Jassik.

Mees liikus naiseriietes

Kohale on jäänud 17-aastane arengupeetusega Jörg, kes tavatses Karksi elanikke shokeerida naiseriietes liikumisega. Praegu elab noormees koos sotsiaalpsühholoogist hooldaja Gerhard Schmaliga üüritud metskonnamajas, kus pole vett, kütta saab pliidiga ning pesemiseks tuleb vett pliidil soojendada.

Eelmisel nädalal pöördus Mati Jassik Viljandi maavanema poole, nõudes riigi sekkumist ümberkasvatusprogrammi, mis Karksis juba üle aasta on segastel asjaoludel kestnud.

Septembris palus Jassik Eesti saatkonda Saksamaal takistada «Eriprojekt Eestil» raskesti kasvatatavate saksa noorukite toomist Eestisse, sest noorukite järelevalve on puudulik.

Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder ütles, et peab probleemi ülitõsiseks ning kavatseb sellest teavitada peaministrit. «Kummaline on, et nad siin on ja siin liiguvad,» ütles maavanem, lubades esmalt uurida, milline juriidiline alus saksa noorukite siinviibimiseks on.

Välisministeeriumi pressiesindaja Taavi Toom kinnitas, et Renè Peschel pole Eesti Vabariigi Berliini saatkonnast elamisluba taotlenud. Luba pole väljastanud ka kodakondsus- ja migratsiooniameti Viljandimaa osakond.

Karksi vallavanem Arne Tae kohtus eelmisel nädalal Saksa ümberkasvatusprojekti «Eriprojekt Eesti» töötaja Mi-chael Hanischiga.

«Ta rääkis, et Renèl on elamisluba, teised on siin alla 90 päeva ja neil pole elamisluba tarvis,» ütles Tae. «Kui see oleks tõsine Saksa riigi projekt, siis oleks asjaajamine korrektsem.»

Tae küsis ka, miks Saksa projekt ei anna ümberkasvatamisele tulijatest teada valla sotsiaalametnikule või politseile. «Hanisch ütles mulle, et ükski eestlane ei käi end Saksamaal üles andmas. Tema meelest oleks selline ülesandmine diskrimineeriv,» ütles vallavanem.

Karksi valla inimesed olid Tae sõnul häiritud, kui selgus, et ümberkasvamise asemel hakkas saksa nooruk taas vargile.

Kõurikud Lõuna-Eestis

Michael Hanisch ütles eile Postimehele, et otsest koostööpartnerit «Eriprojekt Eestil» siin polegi. «Me töötame koos paljude inimestega,» sõnas ta. «Siiani pole olnud vajadust ühisfirma või -projekti järele.»

Hanisch keeldus avaldamast, kui palju noori on Eestisse ümber kasvama tulnud, tema kinnitusel on neid lisaks Viljandimaale veel mujal Lõuna-Eestis.

«Me tahame tuua noored eemale arvutimängudest ja kallitest riietest, et nad mõistaks, mis on oluline,» ütles ta. Tema sõnul on projekti tegevus Eestis legaalne, sest kuidas saaks ümberkasvatamisega tegelev projekt lubada endale valetamist.

Noorukeid vastuvõtvad pered ei teeni Hanischi sõnul 16 000 krooni kuus, nagu projekti «Tuletorn» vahendusel Eestisse tulijad. «See pole päris taskuraha, aga ka mitte nii suur summa,» lisas ta.

Villu Päärt, Helgi Kaldma
uudised@postimees.ee

Helgi Kaldma töötab ajalehes Sakala

Loe ka Postimehe juhtkirja

Tagasi üles