Pankrotihoiatused Eesti Televisiooni vastu ei saa anda tulemusi, kuni riik ei leia vahendeid riigitelevisiooni võlgade likvideerimiseks, usub ETV peadirektor Aare Urm.
Aare Urm: riik maksku ETV miljonivõlad
Eile teatas ringhäälingu saatekeskus, et esitab esmaspäeval pankrotiavalduse ETV vastu, kui viimane ei maksa täna ära 5,5 miljoni krooniseks kasvanud võlga. Avalik-õigusliku telekanali pilti edastava saatekeskuse poolt maikuus kehtestatud maksegraafikust pole ETV kinni pidanud.
Riik omab, riik maksab
Aare Urmi sõnul saevad pankrotihoiatuse esitajad oksa, millel istuvad. «Maksegraafikust üksi ei piisa, kui raha ei ole,» ütles Urm, kelle sõnul on ringhäälingu saatekeskus teadlik, millistes tingimustes ETV töötab.
Läbi meediakanalite teada antud pankrotihoiatusele reageerivad reklaamiandjad automaatselt, mis mõjutab niigi miinustes olevat eelarvet. See vähendab aga võlanõuete rahuldamise tõenäosust, tõdes Urm.
«Kui üks riigi omandis olev ettevõte omab nõudmisi teise riigi omandis oleva avalik-õigusliku juriidilise isiku vastu, siis on riigi küsimus leida need vahendid,» nentis Urm. «Ka riik peab täitma seadust.»
Telemaja keegi ei nõua
Varasemate aastate majandustegevuse tagajärjel on ETV eelarve tänavu 29,4 miljoni krooniga miinuses. Laenukohustused on kasvanud 1996. aastast, sellest ajast on juurde võetud mitmeid pangalaene.
Suuremad võlanõudjad, kelle ees kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud, on Euroopa Ringhäälingute Liit ning maksuamet kumbki ligi 11 miljoni krooniga. Saatekeskusele ollakse aasta lõpuks võlgu 7,7 miljonit.
Likvideerida saaks ETVd samuti vastavalt seadusele, milles määratakse varade edasine kuuluvus. Urmi sõnul pole ETV varade osas kellelgi nõudmisi.
«ETV-l on jooksvad võlgnevused, aga samuti ollakse meile võlgu,» rääkis Urm. Tema kinnitusel on peamised võlgnikud reklaamiagentuurid.
Ede Schank
majandus@postimees.ee