Soojema sügisõhtu nimel

Andrus Pettai sõnul on sügiseti kümneliitrise ballooniga gaasisoojendi all mõnus istuda, kuid suvel on üheks miinuseks sääsed, mida soojendi ei tõrju. Foto: Andres Haabu

Kuigi kalendri järgi kestab veel suvi, on õhtud muutunud üsna jahedaks ja terrassil mõnusalt aja veetmiseks on tarvis appi võtta küttekehad. Lisaks gaasisoojenditele ilmub inimeste koduaedadesse järjest enam ka halogeen- ja infrapuna-soojuskiirgureid.

Soojuskiirgur eraldab infrapunakiirgust sellise intensiivsusega, et vaatamata ümbritseva õhu madalamale temperatuurile levib soojus inimeste ja pindadeni kuni nelja meetri kaugusel. Seetõttu saab neid kasutada sise- ja välistingimustes, kus ümbritseva õhu temperatuur on 5–15 kraadi madalam kui kiirguri soojendatav piirkond. Kiirguri sisselülitamisel on soojus kohe tuntav.

Soojuskiirgureid importiva firma Airvitamin Grupi müügijuhi Janno Puusaagi sõnul on kiirgurite eeliseks see, et enamasti kasutatakse neid just jahedates tingimustes, seega ei ole tarvis eel- ega järelkütmist. Ehk nii õues, aiamajas, garaažis kui ka saunas saab arvestada ainult nende tundidega, mida seal viibimiseks ja kiirguri kasutamiseks kulutatakse. Mehe sõnul on just see põhiline argument kiirguri kasutamiseks ruumides, kuna küttekulud on nii väiksemad.