Mobiilirakendus uurib eestlaste keelekõrva

Poolkerede heitlus Illustratsioon: Allikas: Postimees

Rakendusest, millega uuritakse ühel ajal kõrvadesse jõudvaid helisid, on saanud üks maailma osavõturohkemaid psühholoogiakatseid.

Paar aastat tagasi kõndis Josef Bless ringi ja kuulas kõrvaklappidega mobiilist muusikat. Ühel hetkel taipas noor teadlane, et paremast kõrvaklapist kostavad ühed instrumendid, vasemast teised. Seejärel sündiski idee luua mobiilirakendus, mille abil saab aimu, kumma ajupoolkeraga inimene kuuldavaid helisid tavaliselt töötleb.

«Enamikul inimestel domineerib keele töötlemisel üks ajupoolkera,» rääkis Bergeni ülikooli doktorant Bless. «Enamikul on see vasak.»

Kas see kehtib ka eestlaste puhul, saab nüüd iga iPhone’i või iPadi omanik järele proovida tänu tasuta mobiilirakendusele iDichotic. Blessi väljatöötatud rakendus kohandati eestikeelseks koostöös Tartu Ülikooli psühholoogidega.

«Võõras keel kõlab piltlikult öeldes nagu muusika ning seda ei töödelda sel määral aju kõnekeskustes,» põhjendas emakeelse versiooni tähtsust Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur Kairi Kreegipuu.

Seni norra, inglise ja saksa keeles saadaval olnud rakenduse värskeim versioon, mis lisas keeltevalikusse eesti ja prantsuse keele, ilmus Apple’i rakenduste poodi nädala eest. Androidi versiooni rakendusest veel ei ole, kuid Blessi sõnul on see tulevikus plaanis.

Domineeriva ajupoolkera väljaselgitamiseks kasutab rakendus nn dihhootilise kuulamise meetodit: kõrvaklappidest jõuab osaleja kõrvu samal ajal kaks erinevat silpi, üks paremasse, teine vasakusse kõrva. Seejärel peab inimene ekraanil märkima, millist silpi ta kuulis.

Kui katsealune töötleb keelt peamiselt vasakus poolkeras, siis kuuleb ta pigem seda silpi, mis jõudis paremasse kõrva (kuna kõrvad ja ajupoolkerad on ühendatud ristipidiselt), kui aga domineerib parem poolkera, siis teadvustab inimene suurema tõenäosusega vasakusse kõrva jõudnud silpi. Võib ka juhtuda, et mõlemad ajupoolkerad on võrdselt aktiivsed.

«Lisaks isikliku uudishimu rahuldamisele võivad inimesed ka oma tulemuse anonüümselt andmebaasi saata,» rääkis Bergeni ülikoolis töötav eestlasest teadur Kristiina Kompus.

Blessi sõnul on nad seni saanud üle 4000 inimese tulemused, mistõttu võib rakendusest rääkida kui ühest maailma suurimast neuropsühholoogia eksperimendist. «Kui saame veel tulemusi, näiteks Eestist, USAst ja Jaapanist, võime hakata joonistama keelelise lateraalsuse maailmakaarti, kust on näha, kas keeletöötlus muutub seoses emakeelega,» rääkis ta.

Esialgsed tulemused, näiteks Norra ja Austraalia elanike võrdlus, näitavad, et väike erinevus tõepoolest on. Kompus on põnevil, mida näitavad eestlaste andmed, kuna enda peal järele proovides sai ta tavapärastest üsna erinevaid tulemusi.

«Minu kõrvaeelistus oli paremakäelise inimese puhul harvaesinev, nimelt tajusin paremini vasakust kõrvast tulevaid silpe. See on küllap siiski isiklik omapära, kuid on sellegipoolest võimalik, et eestlased võivad teiste keelte kõnelejatest pisut erineda,» sõnas ta.

Kompus tõi näiteks silbi alguses oleva sulghääliku töötlemise: «Kuivõrd meie emakeelele omased sõnad üldjuhul b, d või g-ga ei alga, võib ehk eestlaste häälikutöötlus eelistada silpe, mis algavad konsonantidega p, t, ja k.»