Karli Lambot: oleme avatud koostööle kõigiga peale Keskerakonna

Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik. Karli Lambot. Foto: Toomas Tatar

Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik (VTK) juht Karli Lambot, kes kandideerib eelolevatel kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna linnavolikogu esimeheks, on võtnud põhieesmärgiks Tallinna linna juhtimise detsentraliseerimise.

Lamboti sõnul on valimisliidu soov see, et linna areng liiguks edasi senisest teistsugustel alustel. «Valitsemine on toimunud ühest kabinetist juhituna ja seda juba liiga pikka aega. Suur hulk linlasi on otsuste tegemise juurest kõrvale jäetud. Peame väga õigeks, et linna juhtimises kaasa rääkimine ja selles osalemise õigus läheb linlastele tagasi,» rääkis Lambot Postimehele.

VTK valimisprogrammis tähendaks detsentraliseerimine seda, et võim Vabaduse väljaku veerelt jagataks Tallinna linnaosadesse laiali. «See tähendab, et halduskogud saavad oma võimu tagasi - nad määraksid kohalike linnaosade eelarveid, kinnitaksid kohalikke planeeringuid, arenguvisioone. Teisisõnu - linnaosad hakkavad kui täieõiguslikud subjektid käituma,» näeb Lambot.

Pikemas perspektiivis võiks Tallinna linna juhtimine aga n-ö lahtiparteistuda. «Senine praktika, kus üks erakond haarab suure osa linna juhtimises - abilinnapeade, linnaosade vanemate, nõunike, spetsialistide kohti näol, ei tohi jätkuda,» selgitas Lambot.

«Kui meie suudame Tallinna linna juhtimises kaasa rääkida, siis teeme kõik, et see oleks avatud organisatsioonile kohane, kus võetakse inimesi tööle vastavalt nende pädevustele, oskustele, kompetentsusele ja seda avatud konkursside korras.»

Juhul, kui Keskerakonnal ei õnnestu kohalikelt valimistelt häälteenamust saada, on VTK valmis koostööks kõigi ülejäänud erakondadega. «Mõne erakonnaga on võimalikust koostööst ka juttu olnud. Ma arvan, et see on reaalne. Kõik saavad aru, et Keskerakond peaks vähemalt ajutiselt linnajuhtimisest kõrvale astuma,» ütles Lambot.

Kandideerivatest erakondadest maailmavaateliselt kõige lähemat VTK ei näegi. «Arvestades, et räägime kohaliku omavalitsuse seisukohast, siis oleme küllaltki veendunud, et maailmavaatega ei ole siin midagi pistmist. Maailmavaate alusel, mis ei puutu asjasse, ma ei välistaks (koostöö osas) kedagi. Me kõik ju huvitume linna arengust. Suhtume avatult ja positiivselt kõigisse peale Keskerakonna.»

Tänase linnavõimu juures peab Lambot suurimaks probleemiks pikast võimulolekust tingitud mugavust ning sellega kaasnevat üldist korruptsiooni. «Me näeme selle vilju läbi kohtuotsuste. Need ongi kõige ilmekamaks tõestuseks. Tegelikult on süsteem aga palju rohkem läbi mädanenud - linna arengule olulisi otsuseid ei ole aastaid ja aastaid tehtud. Nende täna võimul olevate inimeste eesmärk on oma positsiooni hoida ja raha teenida mis iganes viisil. Tallinna linn vajab arenguks aga selgelt teistsuguseid otsuseid,» näeb Lambot.

Konkreetsemalt peab Lambot silmas magalarajoonidega seonduvat. «Me oleme sellest väga palju lugenud ja teame, et varsti hakkavad need majad lagunema ja kokku kukkuma, seejärel toimuma getostumise protsessid. Kui asi isevooluteed edasi liigub, on need reaalsed ohud meid ähvardamas,» tõi Lambot välja.

Põhilisim on Lamboti sõnul aga see, et linna juhtimine peab muutuma apoliitiliseks ning venekeelsele elanikkonnale ligiastumine on nii ka kõige mõjusam. «Juhtimine ei tohi olla poliitiline ega maailmavaateline. Linnakodanikud oleme ju kõik olenemata rahvusest. Meile kui noorele ja värskele valimisliidule on muidugi suur väljakutse oma ideedega ka venekeelse elanikkonnani jõuda, aga me kuidagi ei vastandu neile. Me ei ole rahvuslik IRL, rahvuslik Reformierakond. Linna tuleviku võtmeküsimuseks on linnakodanike vaheline koostöö olenemata rahvusest. Me peame suutma rahvusest tulenevaid konflikte vältida.»