Ojuland: minu kohtuvõit ei muudaks Reformierakonna sees mitte midagi

Kristiina Ojuland. Foto: Küllike Rooväli / Postimees

Kristiina Ojuland avaldas kirjalikus usutluses Postimehele, miks ta loobus kohtuteest Reformierakonna vastu, millised poliitjõud on tema vastu huvi tundnud ning millised on tema poliitambitsioonid lähitulevikus.

Kas vastab tõele, et olete loobunud taotlemast kohtus enda ennistamist Reformierakonna liikmeks?
Vastab tõele.

Samas, kui te kohtuasja juba mitu kuud ette valmistasite, oleks ju võinud siiski kohtusse minna - näiteks eesmärgiga näidata, et partei on Teie vastu ülekohtuselt käitunud? Ütlete ju isegi, et teie süü kohta ei ole mingeid tõendeid.
Tänane Reformierakond erineb üsna radikaalselt sellest, mida üheskoos Siim Kallase, Valve Kirsipuu, Uno Mereste ja mitmete teiste mõttekaaslastega 90ndate algusaastaist liberaalse maailmavaate lipukandjana esindasime. Praeguse juhtkonna «teeneks» võiks lugeda asjaolu, et tuul, mis Reformierakonnal seni tiivus olnud, on tasahaaval vaibumas ning võimuväsimus kohale jõudmas. Igal asjal, ka erakondade tagatubadel, on oma n-ö säilivusaeg. Seetõttu langetasin otsuse mitte raisata enda aega ja meelerahu - kohtuvõit ei muudaks partei sees hetkel mitte midagi.

Küsimusele, kui kaugel on lubatud kohtuhagi Taimi Sambliku vastu valeväidete ümberlükkamiseks, jättis Ojuland vastamata.

Kuulsin, et Ainar Ruussaar lubas otse-eetris oma mütsi ära süüa kui Ojuland Keskerakonda astub. Tervitaksin teda kinnitusega, et müts jääb alles!

Oma arvamusartiklis Delfis ütlesite, et Teid tuli välja heita selleks, et ei tuleks avalikkuse ette siseringis aastaid aktsepteeritud valimiste tööviisid. Ühed valimised on just nüüd tulekul. Mida soovitate reformierakonna nimekirjas kandideerijale ja võimalikule Reformierakonna valijale?
Kohalike omavalitsuste valimistel on esmatähtis, et valituks osutuksid kandidaadid, kel kodukandi elu korraldamiseks pädevad oskused ja teadmised, erakondlik kuulumine ei ole siinjuures kuidagi määrav. Mitmetes piirkondades on nii reformierakondlased kui ka teiste parteide liikmed valimistel osalemas hoopis valimisliitude kaudu. Soovin kõikidele kandidaatidele ennekõike julgust iseseisvalt mõelda ja töötada oma kodukoha ja inimeste huvides, mitte erakonna käsuliini järgi.

Kolm kuud tagasi avaldasite pressikonverentsil, et Reformierakonna sisevalimised on manipulatsioonile üles ehitatud süsteem. Milliseks kujuneb teie hinnangul Reformierakonna ladvik Ansipi lahkumise järel?
Reformierakond on valitsuserakond olnud alates 1999. aastast. Praeguse juhtkonna «parim enne» ning sisekliima «kõlblik kuni» hakkab kätte jõudma. Tallinna linnas pikalt võimul olnud Keskerakonna sees on märgata sama, seetõttu pole ka vastastikune poliitikute vahetamine üllatav. Olen kindel, et lähemad aastad toovad olulisi muudatusi mõlemas massiparteis.

Te olete nii mõneski ringkonnas hinnatud poliitik. Millist tulevikku te endale näete ja kas see saab olema seotud poliitikaga?
Kümme aastat tagasi tegi paljudele tipp-poliitikutele ning ametnikele muret asjaolu, et Eestit peeti võrdlemisi euroskeptiliseks riigiks. Toonase välisministrina tähendas Euroopa Liidu referendum minu jaoks olulist verstaposti Eesti riigi ja kodanike tuleviku osas ning vastutasin otseselt ka meie liitumisprotsessi õnnestumise eest. Täna oleme üks EL-meelsemaid rahvaid ning kasutame võrdlemisi oskuslikult kõiki vahendeid, mida Euroopa meie eluolu parandamiseks pakub.

Praegune europarlamendi koosseis on töötanud neli aastat ning mandaat kestab veel üheksa kuud – tegemisi ja töid jätkub. Eesti riigi seisukohast on ehk tähtsaim minu töö EL-Venemaa kõneisikuna. Euroopa Liidu poliitikakujundamine Venemaa suunal nõuab pikaajalist ja kindlat strateegiat, seda eriti täna, mil välispoliitiline olukord on pingeline. Mida ühtsem on EL ühine poliitika Venemaa suunal, seda turvalisemalt võime end Eestis tunda. 

On mõjukaid inimesi, kelle sõnul astute peagi Keskerakonda.
Kuulsin, et Ainar Ruussaar lubas otse-eetris oma mütsi ära süüa kui Ojuland Keskerakonda astub. Tervitaksin teda kinnitusega, et müts jääb alles!

Enne skandaali kinnitasite, et kandideerite 2015. aastal kindlasti taas europarlamenti. Kas olete sama veendunud ka täna?
Parlamendi töö kestab veel kolmveerand aastat, seetõttu on minu esmane tahe ja kohustus jätkata tööd saadikuna hästi siin ja praegu. Tuleviku osas on vara spekuleerida ning erakonda kuulumata ei pea selle otsuse langetamisega õnneks ka kiirustama.

Ees ootavad mitmed rahvusvahelised kohtumised. Praegu tegelen novembris Berliinis toimuva konverentsi korraldamisega, mis võtab fookusesse demokraatia ja inimõiguste olukorra Venemaal. Selle kohtumise eesmärgiks on käivitada Euroopas kodanike ühiskonna liikumine toetamaks demokraatia ja inimõiguste eest seisjaid Valgevenes, Venemaal ja mujal idanaabruses. Nõukogude ajal eksisteerinud Helsingi Komiteede nime all tuntud liikumine oli suureks moraalseks toeks ka Balti riikide dissidentidele ja andis lootust, et lääs ei olnud unustanud meie vabadusliikumist.

Täna vajavad inimõiguslased sarnast toetust EL riikide kodanike poolt. Eesti jaoks on oluline ka USA-EL vabakaubanduslepingu ettevalmistamine ning muidugi Euroopa Liidu pikaajalise eelarve vastuvõtmine.

Millised parteid on teiega ühendust võtnud nendega liitumise osas (või millistega olete ise suhelnud)? Kas Jaan Männikuga olete juba rääkinud?
Vastab tõele, et olen Jaan Männikuga kohtunud ja arutanud Eesti ees seisvaid lahendamist vajavaid küsimusi. Oleme ühel meelel, et inimeste väljaränne, stabiilne majanduskasv ning avatud poliitika on olulisemad teemad kui erakondade püstitatud valimiseelsed lööklaused. Erakonnad ei ole ainus tööriist riigi arengule kaasa aitamiseks, poliitikas saab osaleda ka muul moel.

Kui tõenäoliseks peate stsenaariumi, et olete järgmisel aastal mõne partei Europarlamendi kandidaat?
Sellele küsimusele on täna vara vastust anda.