Kuus protsenti Eesti arhitektuurimälestistest on halvas seisukorras

18. sajandist pärinev mälestis - Komandandi maja. Foto: Peeter Langovits.

See selgub statistikaameti välja antud kogumikust «Säästva arengu näitajad».

2007. aasta seisuga oli Eestis 5265 arhitektuurimälestist, millest 335 ehk kuus protsenti olid avariilises seisukorras. «Kui kuus protsenti on küllaltki väike osatähtsus, siis halvas ja avariilises olukorras olevaid kultuurimälestisi kokku on muret tekitavalt palju - 1171 kultuurimälestist (22 protsenti), tõdevad kogumiku koostajad.

2007. aastal oli teiste maakondadega võrreldes kõige rohkem arhitektuurimälestisi Harju
maakonnas - 1266. Võru maakonnas oli arhitektuurimälestisi kõige vähem - 109.

Selleks et tõhustada kultuurimälestiste kaitset ja tagada avariiliste mälestiste seisukorra
paranemist, soovitab kogumik rakendada mitmeid meetmeid. Nii näiteks võiks lihtsustada mälestiste renoveerimise ja restaureerimise asjaajamist, et kergendada hoonete renoveerimist.

Samuti soovitatakse kaaluda mälestiste kaitse alla võtmise prioriteetide seadmist. See tähendab, et samalaadsetest kaitstavatest arhitektuurimälestistest tehakse valik, milliseid neist kaitse alla võtta. Väiksem kaitsealuste mälestiste arv võimaldab ressursse kasutada tähtsamate objektide kordategemisele.

Arhitektuurimälestiste säilimisele aitab kaasa ka see, kui otsida mälestistele uusi kasutusviise, sest otstarbeta hoone laguneb kiiremini. Oluline on ka teavitustöö, et ennetada mälestiste kahjustumist omaniku asjatundmatu käitumise tõttu.