See on ilus muusika. Ja suur kunst. Seejuures väga lihtne. Ehkki saja allhoovusega – tropicalia Os Mutantese laadis, samuti läänemaine psühhrokk, bluus, reggae, friikfolk, eelkõige aga hinge- (ja hääle)värinaga ettekantud kikivarvul tippivad, erinevate teemadega läbipõimitud ja lõpupoole hetkeks kulminatiivselt kärgatavad folkballaadid ning sel plaadil isegi funk ja disko – on see kõik ometi ääretult lihtne ja selge. Suur kunst ei pea olema keeruline ja kole, õigemini ta ei tohiks seda olla.