/nginx/o/2009/10/29/257867t1h5888.jpg)
Veel sel aastal peaks riigikogu täiskogu ette jõudma seaduseelnõu, mis määrab kindlaks presidendi ja sellest lähtuvalt teiste poliitikute ning kõrgete ametiisikute palga.
Riigikogu hakkab taas presidendi ja poliitikute palku arutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduseelnõuga pannakse kindlalt paika presidendi, riigikogu esimehe, riigikohtu esimehe, riigikogu liikmete, samuti ministeeriumide kantslerite palgad.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde hinnangul on selle eelnõu juures kõige keerulisem kokku leppida presidendi palk, millest jäävad sõltuvaks kõik ülejäänud.
Ta ise arvas, et see number võiks tekkida riigikogu juhatuse läbirääkimistel kõikide fraktsioonide esindajatega. «Ükskõik, milline see number ka pole, olgu see siis 50 000 või 150 000 krooni, kindlasti tekib alati hulgaliselt poolt- ja vastuargumente,» mõistis ta.
Poliitikud võivad seejuures arvestada ka mõne tarkade kogu väljapakutud numbrit, kuid kuna Eesti on parlamentaarne riik, peab selle ikkagi lõpuks riigikogu heaks kiitma. «Kust leida need sõltumatud inimesed, kes õige palganumbri ütleksid, sest kes oleks selline inimene, kes meie riigist üldse ei sõltu?» sõnas Linde.
«On arutatud, et presidendil, peaministril, riigikogu esimehel ja võib-olla ka riigikohtu esimehel võiks olla see palk number üks, teistel peaks olema koefitsiendiga kas siis 0,8 või 0,7 või midagi muud,» lausus Linde.
«Praegu oleme arvestanud, et peale kantslerite anname valitsusele otsusutusõiguse, aga määrame ära teatud raami, mis ulatuses valitsus maavanemate ja ametite juhtide palgad otsustada.»
Riigi keskmisest palgast lahti
Uue korra järgi kõrgete riigiametnike palk enam Eesti keskmisest palgast sõltuma ei jääks. «Eelnõu sai alguse, kui Eesti oli juba jõudnud majandussurutisse, aga kõrgemate ametiisikute keskmised palgad määratakse eelmise aasta riigi keskmise palga järgi ning see tundus avalikkusele olevat häbitult kõrge,» meenutas Linde. «Tänavu päris kindlalt sellist vahet enam pole, sest palk on aasta jooksul langenud ja langeb ka riigikogu liikmetel märtsis kindlasti.»
«Sellele vaatamata on praegu riigikogus meil seisukoht, et parlamendiliikmete tasu peaks lahti võtma keskmisest palgast. Aga alati, kui raha on mängus, tekivad probleemid, kas see on ikkagi õiglane või mitte,» hindas Linde.
Eelnõu peaks kindlasti veel enne selle aasta lõppu riigikogu täiskogu ette arutlusele jõudma, et välistada selle sattumist järgmiste parlamendivalimiste kampaaniavankri ette.
Seadus hakkaks kehtima järgmise riigikogu koosseisule. Kava järgi vaataks iga riigikogu oma kolmandal tööaastal järgmise koosseisu palga uuesti üle.
Põhiseaduskomisjoni esimehe sõnul ei saa seda seadust vastu võtta vaid koalitsiooni häältega ehk 50+1. «Sellist seadust on vaja on menetleda riigikogu valdava enamuse, veel parem kõikide fraktsioonide kokkuleppel,» arvas ta. Eelnõu algatasid kõik fraktsioonid ühiselt.