Anarhistid avaldasid Hollandi saatkonna ees meelt

Korraks peatus saatkonna ees ka Stenbocki majja suundunud majandusminister Juhan Parts, kellele meeleavaldajad oma seisukohti selgitasid. Foto: Liis Treimann.

Stenbocki maja vastas, Hollandi saatkonna ees oli pärastlõunal registreerimata meeleavaldus, millega protestiti Hollandis kavandatava seadusemuudatuse vastu, mis keelab skvottimise ehk tühjalt seisvate majade hõivamise ja kasutamise.

Meeleavaldusel polnud kindlat korraldajat ning seetõttu polnud seda registreeritud ei linnavalitsuses ega politseis. «Me kasutame lihtsalt põhiseadusega tagatud õigust ühte kohta koguneda ja seal seista,» selgitas loomakaitsja Kristiina Mering.

Tema sõnul on aktivistid ka varem niimoodi meelt avaldanud ning reeglina sõltub selliste meeleavalduste käekäik kohalviibivate politseiametnike närvikavast. «Me ei lärma, me ei riku korda, me ei tee mitte midagi. Kuidas see asi lõpeb, sõltub puhtalt siia saadetavate politseinike isikuomadustest,» lausus Mering. Ta käis koos ühe kaaslasega ka saatkonnas Eesti aktivistide pöördumist üle andmas. Saatkonnatöötaja võttis selle vastu ning lubas Hollandi võimudele edastada.

Kohale saabunud politseipatrull pani meeleavaldajate nimed kirja, kuid lubas, et hoolimata loa puudumisest punamusta lipu ja ühe loosungiga varustatud seltskonda laiali ajama ei hakata.

Korraks peatus meeleavaldajate juures ka Stenbocki majja suundunud majandusminister Juhan Parts, kes protestijate selgitused ära kuulas, kuid oma arvamuse väljaütlemisest siiski hoidus.

Meeleavaldajate sõnul tohib Hollandis praegu skvottida ehk hoonet, mis on tühjana seisnud enam kui aasta. Võimalus skvottida on loonud ainulaadse skvottimise vältimise süsteemi, kus omanikud eelistavad oma tühjana seisvad pinnad pigem näiteks tudengitele odavalt välja rentida.

Uue seaduse järgi hakataks Hollandis omanikust hüljatud elamispinna kasutamise eest karistama kuni ühe-aastase vanglakaristusega. Parlamendi alamkoda on seaduse juba heaks kiitnud, nüüd peab selle veel kinnitama senat.