Belobrovtsev: dialoogita ei ole leppimist

Eelmisel pähapäeval istutasid eestlased ja venelased Lasnamäel ühiselt mände. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna Ülikooli õppejõud Vitali Belobrovtsev küsib venekeelses Postimees.ee's, millisest leppimisest saab rääkida, kui eestlased esitavad pidevalt venelastele nõudmisi olla lojaalsed kodanikud.

Aga milline on lojaalsuse määratlus? Millises seaduses või mõnes muus seadusandlikus aktis on kirjas, mida tähendab väljend «olla lojaalne Eesti riigile»? Miks niisugune nõudmine esitatakse igale venelasele, aga mitte ühelegi eestlasele?

Täna kuulub lojaalsusesse, mida nõuab nii kaitse- kui haridusminister, nõudmine tunnustada Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Selle nägemuse järgi on pooled Eesti ajalooteadlased, muuseas ka eestlased, mittelojaalsed sellele riigile, sest nad kirjutavad annektsioonist ning ei ole nõus Mart Laari ja teiste poliitikutest ajaloolastega.

Niikaua, kuni riigi poliitilisel areenil valitsevad Laarid ja Langid, keda ülistavad russofoobsed ajakirjanikud, ei teki dialoogi eestlaste ja venelaste vahel. Leppimine ilma dialoogita on aga võimalik samapalju kui lehmade traavivõistlused.

Eestlased soovivad, et neil oleks pisike demokraatlik riik, aga seejuures suurte rahvuslik-ajalooliste eripäradega. Kui kohalikud venelased sinna mahuvadki, siis suure miinusmärgiga. Ja niikaua, kuni sellest mentaliteedist kinni peetakse, jätkuvad lehmade traavivõistlused.

Projekti «Teeme ära!» kohta võib aga ütelda, et parem lahja rahu kui hea riid.