Ministeerium: nurinad pakenditagastuse üle on vaibunud

Tagastatud pakendid. Foto: Peeter Langovits

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek leidis, et aasta algul tegevust alustanud Tootjavastutusorganisatsioonile (TVO) pole nõuete täitmise osas midagi ette heita, tema kinnitusel on ministeeriumisse pakenditagastuse kohta jõudnud tänavu varasemast palju vähem nurinaid.

TVO akrediteerimistingimustest rääkides jäi Eek üldsõnaliseks, rõhutades, et kõiki pakendiorganisatsioone on koheldud võrdselt. Tema sõnul oli vaja ette näidata teatud hulga pakendiettevõtjate rahastamisvõimekust ja eelkokkuleppeid jäätmekäitlejatega.

Akrediteerimistaotluses lubas TVO keskkonnaministeeriumile, et paigaldab poole aasta jooksul üle Eesti 2800 pakendikonteinerit, ent on praegu jõudnud paigaldada vaid 1600, millest üle poole on kindlate korteriühistute kasutuses.

Eek ei soovinud akrediteerimisel lubatud pakendikonteinerite arvust rääkida: «Küsimus ei ole ja ei saagi olla täpses konteinerite arvus - nimelt tuleb tegelik kogumise viis ja selle ulatus pakendiseaduse kohaselt kokku leppida organisatsiooni ka kohalike omavalitsuste vahel,» pareeris Eek. Tema sõnul on aktsepteeritavad ka nn rohelise kilekoti teenus. «Eelnevast järeldubki, et akrediteerimise tingimused ei saa sisaldada täpset konteinerite arvu,» kinnitas ta.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitusel on näiteks Tallinn aktsepteerinud TVO pakutavat korteriühistute konteinerite olemasolu ja niinimetatud rohelise koti süsteemi.

Vaja paremat järelevalvet

Eegi sõnul sai ministeerium pakenditagastuse kohta pidevalt väga kriitilist tagasisidet aastatel 2005-2007, kui konteinerkogumisega tegelesid ainult ETO ja Pakendiringlus, tänavu on aga sellist tagasiside tulnud märgatavalt vähem.

Küsimus, kas üldiselt täidavad pakendite taaskäitlejad oma kohustusi korrektselt, ei ole Eegi sõnul üheselt vastatav. «Ühelt poolt on senised taaskasutuse kohustused ametlikult täidetud. Samas on mõned suuremate jäätmekäitlejate esindajad ka ametlikel kohtumistel keskkonnaministriga otseselt viidanud, et osa tõendatud taaskasutusest on tegelikult vaid arvutist väljaprinditud paber,» sõnas Eek.

Seetõttu pidas ta vajalikuks märgatavalt tõhusamat järelevalvet nii turule toodud pakendikoguste kui ka tegeliku taaskasutuse osas.

Keskkonnaministeeriumi uuring näitas, et keskmiselt viskab iga Eesti inimene segajäätmete hulka aastas 91 kilo pakendeid. «Siin on palju tööd teha otseselt ka kõigil pakendiorganisatsioonidel - ennekõike tarbijate teavitamise, aga otseselt ka kogumisvõrgutiku
arendamise kaudu,» nentis Eek.