/nginx/o/2009/10/28/257760t1h7060.jpg)
Pirita-Kose elanikud kardavad, et kui Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukool muudetakse käitumis- ja emotsioonihäiretega õpilaste internaatkooliks, võivad probleemsed lapsed asumis huligaanitsema hakata.
Pirita-Kose elanikud pelgavad saabuvaid kõurikuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirita linnaosa halduskogu andmetel on Pirita-Kose elanikud probleemsete laste kooli rajamise pärast väga mures. Kardetakse näiteks, et sealsed õpilased hakkavad varastama või muid pahategusid tegema. Inimeste hirme arvesse võttes saatis halduskogu haridusminister Tõnis Lukasele ja riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Peeter Kreitzbergile kirja, kutsudes üles veel kord arutlema vabaõhukooli võimaliku tuleviku üle ning arvestama elanike seisukohtadega.
Pirita linnaosavanema Tiit Teriku sõnul on mainitud turvarisk vabaõhukooli ümberkorraldamisel ilmselt ülepaisutatud. Küll on aga selge, et kooli tuleb renoveerida. Ta lisas, et riik on otsustanud investeerida koolihoone renoveerimisse umbes 40 miljonit krooni nii riigi kui euroraha.
«Ilmselge on see, et vabaõhukoolist ei kujune Tapa või Puiatu laadne õppeasutus, kuhu lapsi kohtu kaudu suunatakse,» kinnitas linnaosavanem.
Pirita halduskogu liikme Ülle Rajasalu sõnul on Pirita majandusgümnaasium selgelt ülerahvastatud, mistõttu oleks hea, kui linnaosa saaks vabaõhukooli endale ning seal saaks õppima hakata umbes 300 last. See on aga juba kaugem eesmärk.
«Kui seda kooli juba kord muutma hakatakse, siis tuleks mõelda, et ka Pirita rahvas vajab seda koolimaja,» ütles Rajasalu. «Kunagi rajas Konstantin Päts vabaõhukooli kopsuhaigetele lastele ning esialgu võiks seda joont jätkata.»
Ta lisas, et Pirita on siiani olnud Tallinna kõige turvalisem linnaosa ning peab selleks ka jääma. Seetõttu on vabaõhukooli lähedal elavate inimeste hirm arusaadav, kuigi ümberkorraldused koolis ei pruugi midagi hullu kaasa tuua.
Vabaõhukooli direktor Mait Tõitoja kinnitas, et tema ei ole näinud veel ühtegi paberit kooli ümberkorraldamise kohta. Ta ütles, et koolis õpib praegu 64 mitmesuguste erivajadustega, ka kopsuhaigustega last. Hoone on küll halvas seisus, kuid järgmisel aastal algavad seal ümberehitustööd, mistõttu peavad õpilased kolima asenduspinnale.
Haridusministeeriumist sai Postimees vastuse, et Tallinna vabaõhukool on tõepoolest kavas ümber korraldada käitumis- ja emotsioonihäiretega õpilaste internaatkooliks, kuna sellise õppeasutuse järele on Põhja-Eestis suur vajadus. Lõuna-Eestis töötab niisuguste lastega Vastseliina internaatkool.
Ministeeriumi andmetel on juba praegu umbes kolmandik vabaõhukooli õpilastest käitumis- ja emotsioonihäiretega. Seega jääb õpilaste kooslus suures osas samaks. Suurest linnakärast eemal asuv kool sobivat niisugustele lastele suurepäraselt.
Haridusministeerium ei ole Pirita linnaosa valitsuselt ega kohalikelt elanikelt siiani saanud ühtegi kaebust vabaõhukooli õpilaste väära käitumise kohta. Renoveerimise käigus arvestatakse hoones kõigi turvariskidega.