Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Reklaamiärimees paljastas poliitikute salatehingud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp
Copy
Robert Antropov..
Robert Antropov.. Foto: Egert Kamenik / Saldo.

Reklaamiärimehe Heiki Penu tunnistus võib hävitada riigikogulaste Jaanus Rahumägi ja Robert Antropovi karjääri, kuna neil lasub kahtlus oma valimiskampaania rahastajate varjamises.


Teisisõnu, poliitikud võisid jõuda Toompeale ebaseaduslikke võtteid kasutades. Tõendid selle «luukere» kohta pärinevad tegelikult ühelt mehelt. Heiki Penu reklaamifirma Droom tegi 2007. aasta Riigikogu valimiste eel Rahumägi ja Antropovi kampaaniaid. Kui seni on Penu pressi paaniliselt vältinud, siis «Pealtnägijal» õnnestus ta esimest korda kaamera ette saada, vahendas

ERR Uudised

.

Pärnust pärit Heiki Penu asutatud Droom troonis mõni aasta tagasi Äripäeva turunduse edetabeli tipus, nüüd on ta uuesti esikaanel, aga suure skandaaliga. Kunagi üle 20 töötajaga reklaamifirma on pankrotis ja endine miljonär ise kõrvuni võlgades.

Saatuslikuks sai 2007. aasta riigikogu valmiste kampaania, kus Droomi suurkliendid olid vastavalt Ida- ja Lääne-Virumaal kandideerinud reformierakondlased Jaanus Rahumägi ning Robert Antropov. Endised tipp-politseinikud ja head sõbrad tegid Toompeale jõudmiseks miljonitesse ulatuvaid kulutusi. Rahumägi reklaamiarve oli ligi 1,7 miljonit ja esmakordselt kandideerinud Antropovil 2,2 miljonit krooni.

Penu sõnul küsis ta Antropovilt korduvalt, kas too ikka suudab tellitu eest maksta, kuid Antropov oli endas kindel. «Ta ütles, et tema tellib ja tema teab, mida vaja on,» meenutas Penu ning kinnitas, et ta jäi lugupeetud inimest uskuma.

Fakt on, et 4. märtsil 2007 sai Rahumägi 2144 häält ja pääses otse parlamenti. Antropovi saak oli vaid pisut nõrgem - 2085 häält - kuid tema sai Toompeale alles sel suvel, Kristiina Ojulandi asendajana. Mõlemad politseitaustaga parlamendiliikmed jäid aga kampaaniaarvete tasumisel jänni.

Läbirääkimiste käik oli kirglik ja sõlmitud lepped segased. Jaanus Rahumägiga saavutas Penu enda sõnul 2008. aastal kokkuleppe, mille järgi maksis kaitsepolitsei kontrollkomisjoni esimees kokku 600 000 krooni ja mindi pretensioonideta lahku.

«Mul ei ole Jaanus Rahumägi vastu mitte mingisuguseid probleeme, mitte mingisuguseid nõudmisi, mitte midagi. Temaga on asjad korras,» selgitas Penu. Antropov maksis aga jupikaupa 400 000 ja hakkas siis Penu sõnul venitama ning vältima. «Aasta aega ma ootasin, et ta maksaks ära. Uskusin jutte, mis ta mulle rääkis, et kohe-kohe ja kohe-kohe. Lõpuks, kui mul läksid asjad väga hulluks ja raskeks juba, siis ma palkasin endale advokaadi,» rääkis Antropov.

Samas Penu eitab Antropovi poolt ajakirjanduses väidetut, et ta on väljapressija. Ärimehe sõnul põhjustab juhtunu talle siiani suuri probleeme. «Selle taagaga ma pean elu lõpuni elama,» on ta nördinud.

Penu loost ja firmale kabelimatsu pannud rahavaidlusest on avalikkuse jaoks hoopis olulisem see, kes valimiskampaaniad tegelikult kinni maksis. Nimelt näitavad Droomi raamatupidamisdokumendid, et enamuse Robert Antropovi kuludest maksid kinni kaks firmat OÜ Linnakujunduse Büroo ja AS Paldiski Sadamad. See oli varjatud rahastamine. Firmad vormistati fiktiivselt Droomi klientideks, sest juriidilised isikud ei tohi poliitikuid ja parteisid rahastada.

«Ma võtsin selle raha vastu, sest ma olin tõesti hädas. Kui seda teeb endine politseiameti peadirektor Robert Antropov, siis mul ei tekkinud sellel ajal selle suhtes üldsegi kahtlust,» kommenteeris Penu.

Penu märkis, et tema firma tegi ka töid nendele firmadele, mida praegu seostatakse Jaanus Rahumägi kampaania rahastamisega.

Saatejuhi küsimusele, kas valetab Antropov, kelle sõnul ei ole erafirmad tema eest tasunud, või Penu, vastas viimane, et teab, mida räägib. «Mina tean seda, et mina ei valeta,» oli Penu endas kindel ning lisas, et Antropov võib ju tema peale materjalid prokuratuuri anda, kuid tema ei karda midagi. «Ma ei oska seda karta, sest ma ei tea, milles mind süüdistatakse.»

Tagasi üles