/nginx/o/2009/10/26/256863t1h9afa.jpg)
Kaks päeva Von Krahli teatris esimese linnafoorumi töötoas koos istunud arhitektid, eksperdid, kinnisvaraarendajad, maaomanikud ning linnaametnikud panid paika teesid, kuidas linnahalli, linnavalitsuse uue hoone ning kultuurikatla ümber tekitada avatud ruum.
Linnafoorumite idee käivitanud Eesti arhitektuurikeskuse juht Ülar Mark kinnitas, et arutluse all olevat ala läbib vana raudteetamm, mis võikski edaspidi kujuneda keskseks teljeks, mille ümber hakkab toimima paljuräägitud kultuurikilomeeter ning kogu avalik ruum. Linnahalli alt ja kultuurikatla tagant patarei vanglani ning sealt edasi kulgeval raudteetammil kulgeks haljastusega kergliiklustee, mis ühendaks kogu mereäärse ala.
Ta lisas, et arhitektide ja ekspertide hinnangul kavandatav Põhjaväil kui magistraaltee sinnakanti küll ei sobi. Selle asemel peab mereäärsel maa-alal välja kujunema tavapärane, linnale omane tänavavõrgustik.
«Eelkõige tuleb mõelda inimeste liikumisele, mitte sellele, et autod saaksid võimalikult kiiresti linnast läbi sõita,» märkis Mark.
Kahel päeval püüdsid arhitektid ja eksperdid linnafoorumi töötoas süsteemseks tervikuks kokku siduda erinevad teesid, mida on välja pakutud linnahalli ja kultuurikatla ümbruse arendamiseks ning piirkonna merele avamiseks.
«Palju on ju kõlanud mõtteid nii kultuurikilomeetrist kui linna merele avamisest, kuid küsimus on ikka üleval, et kuidas avada ning mida see kultuurikilomeeter endast kujutab,» ütles Mark. «Nendele küsimustele üritasimegi vastust saada.»
Arutleti selle üle, kuidas linnahalli, linnavalitsuse tulevase hoone ning kultuurikatla kui suurrajatiste vahele avalikku ruumi tekitada. Kuna mahukate hoonetega kaasneb alati ka palju autosid, siis tuleb mõelda, kuidas neid nii paigutada, et tegemist oleks meeldiva euroopaliku linnaruumiga kuni mereni.
Mark ütles, et kahepäevase arutelu käigus kokku pandud teeside kogum ning joonised avaldatakse arhitektuurikeskuse kodulehel, kuhu iga asjast huvitatud inimene saab oma mõtteid ja ideid lisada. Koostatakse ka vastav trükis.
Samasuguseid linnafoorumeid toimub peale tänase veel seitse. Järgmine on Rakveres, siis Narvas, Tartus, Pärnus, uuesti kahel korral Tallinnas ning Viimsi vallas. Projekti rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Norra-EMP regionaalarengu toetusprogrammi raames 1,7 miljoni krooniga.