Digitaaltelevisooni edu hakkab sõltuma erakanalite toetusest

Kui näete oma maja katusel sellist antenni, siis kuulute nende hulka, kes peavad endale lähiajal muretsema digiboksi – muidugi juhul, kui teil seda juba olemas pole. Sest vastasel korral te 25 kuu pärast telepilti enam ei näe. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestivenelaste elu on helge: neist enamikul on pilt selge ja valikuvõimalusi palju. Aga eestlased – vaat nende tulevik tõotab tulla tume. Eriti ületuleval suvel.

Asi on selles, et kui 95 protsenti venekeelsetest eestimaalastest saavad oma telepildi satelliidi või kaabli kaudu, siis pooled eestlased – kokku 200 000 peret – vaatavad telerit jätkuvalt isikliku antenni abil.

See tähendab, et nad näevad ainult kolme stampkanalit, Eesti Televisiooni (ETV), Kanal 2 ja TV 3. Ei enamat. Valikuvõimalusi napib. Liiati pole nende pilt kaugeltki nii klaar, kui oleks digitaalselt edastatuna.

Ja needki kolm kanalit kaovad vaatajate teleri ekraanilt, kui nad ei soeta hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks digiboksi või ei osta uut telerit, kuhu digiseade juba sisse paigaldatud. Sest ilma nende abita siis enam telepilti ei näe. Ekraan jääb tummaks.

Põhjus: Eesti lülitab vanad analoogsaatjad välja. Algab digi-TV ajastu.

Pelgalt kaks aastat, mis jäänud vanalt, nn analoogtelevisioonilt üleminekuks uuele, digitelevisioonile on liiga lühike aeg, et see riiklikult seatud ambitsioonikas eesmärk saavutada ilma erakanalite toetuseta.

Kaalul on 50 miljonit

Just seepärast kogunebki riigikogu alanud nädalal lõplikule arutelule, kas ringhäälinguseadusesse kavandatava muudatusega vabastada kommertskanalid TV 3 ja Kanal 2 uuest aastast ringhäälinguloa tasust, mille suurus peab siis kerkima tänavuselt 23,75 miljonilt 25 miljonile kroonile. Või mitte vabastada.

Televisiooni digitaliseerimise eestvedajad annavad endale aru, et inimesi on ääretult keeruline panna aegsasti ostma uut kallimat telerit või muretsema ligi 2000 krooni maksvat digiboksi, kui kaks suurt erakanalit, TV 3 ja Kanal 2, oma pilti digitaalselt ei edasta.

Selleks, et motiveerida erakanaleid üle minema heli ja pildi digiedastusele, mis nõuab neilt miljonitesse kroonidesse ulatuvaid lisakulutusi – kuid mille täpse suuruse üle ei soostunud erakanalite juhid spekuleerima –, ongi riigikogulaste töölauale jõudnud paberid, millele heakskiidu andmine vabastaks erakanalid tuleval aastal 25 miljoni kroonisest nn loamaksust.

TV 3 juhatuse esimees Toomas Vara tunnistas, et ükski jõud ei saa erakanaleid sundida riiklikul tasemel otsustatud televisiooni digitaliseerimisega varakult kaasa minema. Kuid loamaksu tühistamine oleks tema sõnul piisav «komm kommi vastu», et digitaliseerimise kampaaniaga siiski ühineda.

«Muidu ei ole meil mingit põhjust digile üle minna,» kinnitas Vara. «See on puhas riigi projekt.»

TV 3 saated on praegu digitaalselt nähtavad vaid Starmani pakutavas Zoom-paketis, ja sealgi Vara sõnutsi vastu kanali enda tahtmist, mistõttu asi on jõudnud kohtusse.

Milleks maksta topelt?

Kanal 2 peadirektor Urmas Oru ütles, et juhul kui loamaks jääb siiski ka tuleval aastal kehtima, loobub Kanal 2, mis on juba hakanud saateid lisaks analoog­edastusele ka digitaalselt eetrisse laskma, igasugusest paralleeledastusest.

«Jätkame vaid analoogedastust,» lisas ta. «Miks peame maksma kahesuguse edastuse eest?»

TV 3 juht Vara märkis, et digitelevisioonile üleminekuks puudub erakanaleil vähimgi motivatsioon, sest uusi vaatajaid nad tänu sellele juurde ei saa, kuna vana analoog-TV levib nagunii üle kogu Eesti.

See motivaator, mille televisiooni digitaliseerimise propageerijad on erakanaleile välja pakkunud – nimelt loamaksust loobumine –, on aga ajanud ärevusse Eesti Rahvusringhäälingu (ERR).

Ringhäälingunõukogusse kuuluv sotsiaaldemokraadist poliitik Peeter Kreitzberg on Postimehele väitnud, et juhul kui riigikogu tulevaks aastaks loamaksu tühistab, jääb erakanalitele kätte senisest rohkem raha, mis annab neile konkurentsis ETVga võimaluse veelgi tugevamaks muutuda.

Vara nimetas seesuguse seose tekitamist meelevaldseks ja Oru tunnistas, et temas tekitavad sellised vastandust õhutavad avaldused imestust.

Ei pennigi vastutasuks

Digitelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel, kes varem juhtinud TV 3e, meenutas, et loamaksud said 2001. aastal kehtestatud lisaks sellele, et teha ETV reklaamivabaks, eelkõige eesmärgil, et sulgeda turg ja lõigata ära võimalused uute kanalite juurdesünniks.

Nüüd on aga Eesti teleturg avatud. Siin tegutsevad PBK, Ren TV, 3+, MTV Eesti ja Kalev Sport, kes Piheli andmeil noppisid eelmisel aastal siinselt turult ligi 100 miljonit krooni reklaamiraha, ilma et nad – erinevalt Kanal 2st ja TV 3st – oleks selle eest pennigi maksnud.

«Tuleb küsida, mille eest kaks suurt kommertskanalit maksavad loatasu, kui turg on avatud ja siin on 8–10 tegelast, kes raha võtavad,» nentis Pihel. «Seda eriõigust, mille ringhäälinguluba lõi, enam ei ole.»

Vastuseks ERRist kõlanud kurtmistele, et riigieelarve kokkutõmbamise ja loamaksu võimaliku tühistamise tõttu jääb neil raha vähemaks, väitis Pihel, et «ETVs on küll kõik muud mured kui rahapuudus».

Seda väidet kinnitavad ka arvud. ERRil on käsutada 50 miljonit krooni suurem summa kui mullu Eesti telereklaamiturul leidunud 480 miljonit krooni. See summa on Eestis tegutsevate kommertskanalite peamine sissetulekuallikas.

DIGI-TV VÕimalused

Mis aitab näha digi-TVd?

•     Selleks, et näha digitelevisiooni, on kolm võimalust:

•     Osta poest digiboks, mis maksab keskmiselt 2000 krooni, ning paigaldada see antenni ja teleri vahele.

•     Rentida digiboks, mille eest tuleb praegu tasuda 39 krooni kuus.

•     Osta televiisor, millele on digiseade juba tehases sisse paigaldatud.

Allikas: Jüri Pihel