Eesti koht soolise võrdõiguslikkuse tabelis pole paranenud

Sooline võrdõiguslikkus. Foto: SCANPIX

Maailma Majandusfoorumi (WEF) iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse aruande kohaselt on Eesti möödunud aastaga võrreldes täpselt samal positsioonil ning paikneb 134 riigi hulgas 37. kohal.

Tabeli eesotsas troonivad tavapäraselt Skandinaaviamaad - Island, Soome, Norra ja Rootsi.

Neile järgnevad Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika, Taani, Iirimaa, Filipiinid ning Lesotho. Viimasel kohal on jätkuvalt Jeemen, tema ees eelviimasena Tšaad ning tagantpoolt kolmandal kohal Pakistan.

Eesti jääb oma 37. kohaga Moldova ja Bulgaaria vahele, Lähiriikidest on Läti 14., Leedu 30. ning Venemaa 51. Suurriikidest on Saksamaa 12., Suurbritannia 15., Prantsusmaa 18., USA 31. ja Hiina 60. kohal.

Kuigi võrreldes 2006. aastaga on Eesti võrdõiguslikkuse tabelis kaheksa koha võrra langenud, on soolise võrdsuse määr siiski tasapisi tõusnud. Kui 2006. aastal oli see näitaja 0.6944, siis 2009. aasta raportis on näitaja 0.7094. Riikide hindamisel seati numbrid nõnda, et 1 on täielik võrdsus ja 0 täielik ebavõrdsus.

Tabeli liidri Islandi sama näitaja on 0.8276, mis võrreldes möödunud aastaga on tõusnud 0,0277 punkti võrra.

Üldise majandusnäitaja ja -võimaluste poolest oli Eesti üldtabelis 36. kohal. See näitaja hõlmab nii majandustegevusest osavõttu, palka, vastutust tööelus, oodatavat sissetulekut, sama töö eest saadud palka ning meeste ning naiste osakaalu tippjuhtide hulgas ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.

Suurimaks probleemiks on meeste ja naiste palgavahe, mis on soolise võrdõiguslikkuse üks oluline näitaja. Sama töö eest tehtud palga analüüsi järgi on Eesti 98. kohal.

Raporti järgi on naiste töötusmäär 3,9 ning meeste oma 5,4 protsenti, mis võrreldes eelmise aastaga langes vastavalt 3,2 ja 3,4 protsendi võrra.

Haridusvõimaluste osas on Eesti 37., tervise ja eluea näitaja poolest 41. ning poliitilise esindatuse järgi 50. positsioonil.