Kiirlaenufirmade elu läheb raskemaks

Majandusministeeriumi asekantsleri, kaheaastast Martenit kasvatava Merike Kompuse hinnangul ei saa kõikidelt inimestelt eeldada võrdset teadlikkust kiirlaenu kuludest ja selle võtmise võimalikest tagajärgedest. Foto: Postimees.ee

Mõjukad riigiametnikud moodustasid ühisrinde kiirlaenufirmade äri ohjeldamiseks, selleks sundisid neid meedias ilmunud lood SMS-laenude lõksu langenuist.

Esimese piiranguna peavad laenu või muud finantseerimistehingut pakkuvad firmad registreerima end hiljemalt 15. juuniks majandustegevuse registris. Üleeile oli taotluse esitanud seitse firmat. Õigeks ajaks registreerumata jätnuid ähvardab poole miljoni kroonine trahv ja tulude konfiskeerimine.

BIGi pank loobus SMS-laenu teenusest selle halva maine pärast juba mullu. SEB Pank ei lase kiirlaenufirmadel kodulehe kaudu oma kliente tuvastada. Swedbank (Hansapank) on teatanud, et inimesel, kes on kunagi võtnud SMS-laenu, on kehvemad väljavaated neilt laenu saada.

Kolm ideed

Nüüd on kiirlaenufirmasid ohjeldama asunud ka rahandus-, sise-, justiits- ja majandusministeerium, Eesti Pank, finantsinspektsioon, tarbijakaitse ja keskkriminaalpolitsei.

Postimeest konsulteerinud ametnikud ei teinud saladust, et tegudele sundisid neid haledad lood hädas inimestest.

Majandusministeeriumil on kiirlaenuturu ohjeldamiseks pakkuda kolm ideed. Oma ettepanekud teeb majandusministeerium veel enne jaanipäeva, aga ideed on asekantsleri Merike Kompuse sõnul järgmised.

Esiteks võiksid võlaõigusseaduse tarbijakrediidi nõuded laieneda kõikidele laenudele, olenemata suurusest (praegu piir 200 eurot).

Teiseks tuleks hinnata laenufirmade lepingute tüüptingimuste vastavust headele tavadele ja kolmandaks nõuda, et reklaamis oleks laenu kulu täpselt kirjas.

«Ei saa eeldada kõigilt inimestelt võrdset teadlikkust laenude kuludest ja tagajärgedest,» vastas Kompus küsimusele, mille poolest erineb kiirlaenulõksu jäänud inimene näiteks eluasemelaenu tasumisel raskustesse sattunust.

«Kiirlaen on oma olemuselt teistsuguse: laenu andmise tingimused on teistsugused, summad väiksed. Inimene teeb kiire emotsionaalse otsuse, aga kiirlaenu intressid, lepingutasud ja viivised on mitu korda suuremad kui eluasemelaenu puhul,» rääkis Kompus.

Populistlik probleemipüstitus

Kompus ei varja, et tahab teha kiirlaenusüsteemi kohmakamaks ja kaotada kanalid, kust piiks-piiks-raha tuleb.

Raha24 turundusjuhi Ott Kriguli sõnul aga saavad praegu väga laia kõlapinda üksikjuhtumid, samas kui kiiralenufirmadel on 60 000 klienti, kes pole tagasimaksmisega hädas.

«Riigiametnike mure on populismist kantud – paistab välja nende suutmatus lahendada majanduse jahtumisest tulenenud probleeme ning siis on tarvis viia üldsuse tähelepanu kõrvale mõne popi pseudoprobleemiga – praegu siis tagatiseta väikelaenude pakkumisega tegelevate firmade ohjeldamisega,» kommenteeris Krigul.

Kriguli sõnul on iga laenuga nii, et mida lühem periood, seda suurem intress. «Tegu on mugavuslaenuga – kiire reageerimine inimeste vajadustele. Kiirus ja operatiivsus on aga kallid,» lisas Krigul.

Samas ei tea riigiametnikud, kui suur on see lohe, kellega nad võitlema on asunud. Rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja Thomas Auväärti hinnangul oli mullu SMS-laenude käive umbes pool miljardit krooni. Auväärt viitas, et riigi finantsstabiilsust kiirlaenud ei ohusta, küll aga võivad kiirlaenufirmad olla rahapesukohad.

Kriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juhi Raul Vahtra sõnul on probleem selles, et kiirlaenufitmad ei tuvasta kliente kohapeal ega tee nende isikut tõendavatest dokumentidest koopiaid. See annab võimaluse petuskeemidele. Kripo on kontrollinud kõiki kiirlaenufirmasid ja teinud neile ettekirjutusi.

Võimalikud piirangud

•    Kui kiirlaen (lühem kui kolm kuud ja vähem kui 200 eurot) läheks võlaõigusseaduse sätete alla, siis oleks suurim lubatud viivis umbes 11 protsenti aastas. Praegu ulatub see mõne kiirlaenufirma puhul 90 protsendini aastas.

•    Kiirlaenufirmadega käsikäes tegutsevad inkassofirmad teenivad teenustasude pealt. Nende suuruse, mis ei kahjustaks laenuvõtjat ebamõistlikult ega oleks vastuolus heade tavadega, peaks otsustama kohus.

Allikas: majandusministeerium

Võlalõksu langenu ei soovitaks kiirlaenu isegi oma vaenlasele

«Ma ei soovitaks oma vaenlasele ka sellist laenu, alguses oli kõik ilus ja hea,» alustas oma lugu Postimehele anonüümsust palunud kiirlaenufirmade klient (nimi toimetusele teada).

«Inkassofirmad viivitavad kohtuasjadega, et endale raha teenida,» kirjutas ta. «Mul tulid juba mullu septembris kirjad, et kohe lähme kohtusse, siiamaani ootan, et millal siis.»

Postimehel pole tõendeid, et inkassofirmad meelega venitaks, kuid vähemalt see kasiinosõltuvuse pärast kiirlaenulõksu sattunud mees on selles veendunud. Ta teenib praegu elatist Soomes ja ootab kohtuotsuseid.

Anonüümsust palunud tartlane (nimi toimetusele teada) rääkis, et kui taipas, et ei suuda võlga tasuda, tunnistas ta selle ausalt üles sõpradele ja vanematele.

Siis võttis teise töökoha lisaks ja hakkas maksma. Ta sulges kiirlaenufirmades oma konto. Enda sõnul maksab ta järgmisel palgapäeval ära viimased 2000 krooni BIGile. Viimase laenu võttis ta varasemate võlgade tasumiseks.

«Minu laenamised algasid tuhandest kroonist, lõpuks olin võlgu 25 000,» ütles tartlane. (PM)