:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2318183t1h5b01.jpg)
Tavatelevisiooni ootavad ees tumedad ajad
Priit Pullerits: ekraaninaeratustel vesi ahjus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda küsimust pole vist keegi veel püstitanud: miks teletöötajate nägu on ekraanil alalõpmata kergelt naerul, aga lehetöötajad säilitavad tööpostil enamasti tõsist palet? Täiesti ebateaduslik, ent see-eest loodetavasti originaalne vastus oleks, et kõikvõimsa televisiooni töötajad on alati näinud oma tulevikku helgena, samas kui lehetöötajail on põhjust olla murest murtud. Miks?
Vastus, ja igati ilmekas, on siin: Prantsuse juhtiv päevaleht Le Monde kavatseb lähiajal koondada veerandi oma kuuesajast töötajast. Seega 150 inimest. Sest seitse aastat pole leht toonud pennigi kasumit. New York Timesi, Ameerika juhtiva päevalehe trükiarv on aastaga kahanenud ligi neli protsenti ja reklaamikäive tosin protsenti.
Milleks siia Ameerikat segada? Aga sestap, et muu maailm on õppinud: see, mis juhtub täna Ameerikas, hakkab homme juhtuma Euroopas. Uurisin Gunnar Strömbladilt, Postimehe omanikfirma Schibstedi ühelt juhilt, millist tulevikku ennustab ta ajalehtedele. Oma pikas vastuses viitas ta just Ameerika igasugustele ilminguile ja trendidele, mis võivad teha lehetegijate meele mustaks, kui nood meediaturu muutustega innukalt kaasa ei lähe.
Siit jõuamegi otsaga tagasi punkti, kus põimuvad Ameerika ja teletegijate naeratus. Täiesti liialdatud naeratus, nagu selgub. Sest värsked andmed Ameerikast näitavad, et võrreldes mullusega on sealne tavatelevisioon Eesti mõistes ETV, Kanal 2 ja TV 3 kaotanud prime timeis 44 miljonist vaatajast tervelt kuus miljonit.
Põhjus peitub tõsiasjas, et televisoon ei ole enam kuningas, vaid vaataja on kuningas. Enam ei dikteeri telekanalid oma kavaga, millal üht või teist saadet vaadata. Tänu kõikvõimalikele uutele tehnoloogiatele alates internetist ja lõpetades mobiiliside võimalustega otsustavad nüüd inimesed, mida ja millal nad vaatavad. Sellisele vaatamisele on leiutatud koguni omaette mõiste: time-shifted viewing ehk ajas nihkunud vaatamine. Tagajärg: tavatelevisioon on hakanud kaotama reklaami. Ja raha, palju raha.
Küsimus teletöötajaile: kellel teist on veel naerutuju?