Keskerakond – vene noorte hüppelaud

Noored keskerakondlased ei hoidnud nädal tagasi valimisööl peotuju vaka alla, kui oli selge, et Keskerakond on valimiste võitja. Foto: Priit Simson

Keskerakonnal on noorpoliitikute ülestöötamiseks hästi õlitatud masinavärk ning erinevalt ülejäänud erakondadest saavad sellest kasu ka kohalikud poliitikahuvilised venelased.

Olga Sõtnik oli tõenäoliselt esimene uue põlvkonna vene perekonnanimega poliitik, kes tõsisemat karjääri tegema hakkas. Sõtniku teekond algas 2002. aastal, kui temast sai rahvastikuminister Eldar Efendijevi nõunik.

Seejärel töötas ta Tallinna tollase abilinnapea Jüri Ratase referendina ja kui Ratas 2005. aastal linnapeaks sai, tõi ta Sõtniku endaga kaasa abilinnapeaks. Kaks aastat abilinnapeana, seejärel sai Sõtnik juba ka riigikogusse. Kohalikel valimistel sai ta aga Lasnamäel Tallinna linnapea Edgar Savisaare järel paremuselt teise tulemuse.

Sõtnik pole ainus. Tallinnas tegi Kristiine linnaosas valimistel puhta töö sealne linnaosavanem Mihhail Korb. Ta töötas mitu aastat erinevatel linnaametnikukohtadel, kuni sai 2005. aastal Kristiine linnaosa vanemaks.

Korb ei soovi öelda, kas tema eesmärgiks on järgneda Sõtnikule riigikokku. Kuigi tema sõnul on Kristiines nelja aastaga palju ära tehtud, on veel palju jäänud tegemata.

Korbi, Sõtniku ja paljude teiste jaoks on karjääri hüppelauaks Keskerakonna noortekogu. Selle kodulehel on nimekiri noortekogu eeskujudest, kus on üles loetud kõik riigikogus või omavalitsustes olulistele kohtadele jõudnud endised ja praegused kesknoored.

Korb lausus, et Keskerakonda astus ta 2002. aastal huvist ühiskonnas toimuva vastu. Ta isegi ei kaalunud eriti teisi erakondi, vaid astus kohe Keskerakonda, hakkas osalema üritustel, aitas neid korraldada ja lõi kaasa valimiskampaaniates.

Keskerakonna noortekogu kui hüppelava toimib sama hästi nii eesti- kui ka venekeelsete noorte jaoks, näiteks on noortekogu esimees Priit Terik Pirita linnaosa vanem, sama noortekogu abil said oma kohtadele ka Kesklinna vanem Marek Jürgenson ja Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra.

«Keskerakonna noortekogu on parim integratsiooniprojekt,» lausus Sõtnik.

Mitte et teistes erakondades poleks noori venekeelseid poliitikuid. Sõtnikule tuli kohe meelde Nikolai Stelmahh IRList ja Vadim Belobrovtsev sotsiaaldemokraatidest. Ent on raske eeldada rohkelt vene noori noortekogudes neis erakondades, mille toetus venekeelse elanikkonna seas on madal.

Samas, populaarsus taastoodab iseennast. «Sõber kutsub üritusele ja nii minnakse kaasa,» kirjeldas Korb tüüpilist viisi, kuidas inimene Keskerakonna noortekogusse satub. Vene noored tunnevad poliitika vastu huvi ja kuna tuttavad on ees enamasti just Keskerakonnas, siis nii sinna astutaksegi.

Korb oletas ka, et Keskerakonna vasakpoolne maailmavaade istub mitte-eestlastele paremini kui parempoolsus.

Keskerakonna noorpoliitikumasin töötab täistuuridel ning kui näiteks järgmiste riigikogu valimiste ajal lahkuvad mõned praegused linnaametnikud riigikokku, siis näeme tõenäoliselt peatselt uusi poliitstaare kellest osa on tõenäoliselt jälle vene päritolu.

Üks selline võib olla näiteks TTÜ haldusjuhtimise üliõpilane, Kohtla-Järvelt pärit 25-aastane Olga Ivanova. Ta kuulub juba viis aastat Keskerakonda ja töötab noortekogu peasekretärina. Praegu on tema pärisametiks linnapea referent.

Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu Tootsi sõnul on üheks põhjuseks, miks noori vene poliitikuid hakkab alles praegu peale kasvama, see, et enne polnud palju sobivaid kandidaate. Kõik eelmainitud poliitikud räägivad väga head eesti keelt, mõned neist peaaegu aktsendita.

Ametniku või poliitikuna tegutsemiseks peavad inimesed lisaks heale eesti keelele aga oskama ka teisi võõrkeeli, tundma arvutit, teadma üht-teist avalikust haldusest jne.

Niisuguste üsna kõrgete nõuete tõttu on ka eestlastest riigiametnikud ja poliitikud tihti üsna noored, sest vanemate seast pole võtta piisavalt sobivaid kandidaate. Venelaste puhul lisandub keeleküsimus.

Tootsi sõnul hakkab alles nüüd ülikooli lõpetama diplomeeritud haldusjuhte. Seetõttu ei tasu imestada, et just praegu hakkavad noored vene poliitikud ilma tegema. Poliitikasse astumise kohaks on neile enamasti Tallinna linnavalitsus.

Ühelt poolt võib selles kahtlustada Keskerakonna soovi täita linna ametikohad oma inimestega.

Ent Tootsi sõnul sarnaneb see Eestis mujalgi levinud korporatiivse käitumismalliga, mille järgi võetakse tööle tuttavaid ja nii koonduvad sama taustaga inimesed samasse organisatsiooni. Tallinna linnavalitsus on sel juhul keskerakondlaste koht.

Sõtnik tegi Sepale valimistel ära

28-aastane Olga Sõtnik on Jüri Ratase järel teine Tallinna linnavalitsuse taustaga riigikokku jõudnud noor keskerakondlane. Ka Sõtnik oli noortekogus mitmel tähtsal kohal, töötades peasekretäri, välissekretäri ja juhatuse liikmena. Ta lõpetas 2002. aastal TTÜs haldusjuhtimise ja loodab lähiajal lõpetada samal alal magistrantuuri.

Sõtnik töötas aastatel 2005–2007 Tallinnas abilinnapeana, kus tema tegevusvaldkonnaks olid torud, teed ja muu väga ebanaiselik. 2007. aasta riigikogu valimistel sai ta 2198 häält.

Nagu ka sel aastal kohalikel valimistel, sai ta Savisaare järel oma ringkonnas paremuselt teise tulemuse. Sõtniku häältesaak tagas talle ringkonnamandaadiga riigikokku saamise, mis on natuke kõvem saavutus kui näiteks Evelyn Sepal, kes sai temast neli korda vähem hääli ning on riigikogus kompensatsioonimandaadiga ehk tänu kõrgele kohale parteinimekirjas. Sõtnik ise arvas, et riigikokku sai ta just abilinnapeana tehtud töö eest. (PM)

Korb käis hoovist hoovi

29-aastane Mihhail Korb on juba neljandat aastat Kristiine linnaosa vanem. Tema karjäär Keskerakonnas algas aastal 2002, kui ta astus korraga nii Keskerakonda kui selle noortekogusse. Tal õnnestus üle noatera saada noortekogu juhatuse liikmeks. Ta oli mitu aastat noortekogu juhatuses, siis kaugenes sellest, ent kui sel aastal valiti noortekogu uueks juhiks Tiit Terik, siis kutsus too Korbi enda meeskonda ja Korbist sai kesknoorte aseesimees. 2007. aasta riigikogu valimistel sai ta vaid 420 häält. Ent sel aastal sai ta juba 3278 häält, mis on palju enam kui konkurentidel. Korb ise selgitas tulemust raske tööga. «Pole ühtegi hoovi, kus ma poleks käinud ja rahvaga suhelnud,» lausus ta. Peamiselt eestlastest elanikkonnaga linnaosa juhtiv Korb pigem ei rõhuta poliitikas rahvusküsimust. «Oleme ühe ühiskonna liikmed, elame Eestis, oleme kõik Eesti patrioodid sõltumata keelest,» sõnas ta. (PM)

Ivanova unistab kohast riigikogus

2004. aastal tuli Kohtla-Järve tüdruk Olga Ivanova Tallinna TTÜsse haldusjuhtimist õppima. Uues linnas hakkas tal natuke igav ja kuna teda huvitas poliitika, astus ta Keskerakonda, millega oli juba Kohtla-Järvel kokku puutunud. «Tahtsin olla ühiskonnale kasulik, tahtsin midagi teha,» lausus Ivanova. Juba poole aasta pärast valiti ta noortekogu juhatusse ja ta oli mitu aastat organisatsiooni aseesimees, ent viimased paar aastat tegutseb peasekretärina.

Leiba teenib Ivanova neli aastat linnavalitsuses referendina. Ta tahaks juba natuke vastutusrikkamat ametikohta, ent esialgu piirduks ta abilinnaosavanema kohaga, sest linnaosavanema ametit peab ta liiga vastutusrikkaks. Riigikogu valimistel ta ei kandideerinud, ent viimastel kohalikel valimistel sai Lasnamäel 62 häält, millest ei piisanud pealinna volikokku pääsemiseks. Sellest on tal kahju, ent pikemas perspektiivis tahaks ta saada riigikogu liikmeks. Sellest edasi ta veel ei mõtle. (PM)